Matz Topkin (21)

Hei!

Pole siia ammu kirjutanud. Mitte ainult laiskuse tõttu aga ka see, et aasta esimesed kaks kuud on möödunud väga üksluiselt. Võistlusperiood pole veel pihta hakanud ning seega on olnud keeruline millestki kirjutada.

Algselt pidin minema veebruari teises pooles Taisse IWAS maailmamängudele, kuid umbes nädal enne võistluste algust teatati, et mängud jäetakse koroonaviiruse hirmu tõttu ära. Ka see võistlus mida vaatasime IWASe asenduseks, Singapuris toimuv World Para Series maailmakarikaetapp, jäeti koroonaviiruse hirmu tõttu ära. Teine maailmakarikaetapp Itaalias jäeti samuti ära. Tuleb tõdeda, et selline järjestikune võistlusvõimaluste kadumine püsis küll mõnda aega meelel; septembrist saati pole ma välisvõistlusel osalenud ja olümpiaootusega tekkis väike närv sisse.

Õnneks suutsime siiski leida veel ühe võistluse. Ma sõidan reedel, 6.-. 8. märts, Malmösse, kus toimub Swedish Grand Prix 2020. Täiesti suvaline väike võistlus, aga väga oluliselt on seal 50m bassein ja ka World Para Swimming litsents. Ma ujun seal 50m krooli, 50m selili, 50m liblikat ja 100m selili. Võistlused on minul kahepäevased ja alad on suhteliselt tihedalt koos. Isiklikke parimaid ma sealt küll ei oota, aga palju kaotada ka ei taha. Kahjuks ühtegi mu lähikonkurenti seal võistlemas pole, siiski loodan vähemalt jälle võistlemiseks õige enesetunde kätte saada.

Lõpuks on see ülitegus aasta läbi saamas. See oli minu jaoks ilmselt kõige kogemusterikkam aasta, sest ma ei piirdunud ainult ujumisega, aga olin esmakordselt ka reklaamnäoks, esinesin avalikult, osalesin muusikavideos, rääkisin podcastis ja vahetasin täielikult ka oma igapäevast treeningkeskkonda. Siin on nimekiri suuremast osast asjadest, mis tänavu tehtud sai.

13. jaanuar - Eesti Ujumisliidu gaala - Mind kuulutati eelmise aasta paraujujaks
14. jaanuar - EOK medalivõitjate tänuüritus
18. jaanuar - Alustasin koostööd Eesti Arena esindajaga - Proswimnordics-ga.
11. - 17. veebruar - IWAS maailmamängud Sharjahis - Täitsin Tokyo POM A-normi 50m selilis ja B-normi 50m kroolis.
24. veebruar - Käisin esimest korda Presidendi vastuvõtul.
5. märts - Tegin oma esimese tätoveeringu.
9. aprill - algas Eesti Haigekassa kampaania Hakkame liikuma!
18. - 27. aprill - Türgi laager Titanicu kompleksis
9. - 21. mai - Hispaania laager Calellas
2. - 10. juuni - Berliini MK-etapp - Täitsin Tokyo POM A-normid 50m, 100m ja 200m kroolis. MAAILMAREKORD 100m selili S4!!
5. juuni - Esinesin Nike Balticu konverentsil.
10. - 24. august - Maailmameistrivõistluste ettevalmistuslaager Türgis, Gloria Sports Arenas.
6. - 16. september - Maailmameistrivõistlused Londonis, kus teatavasti ma enda sooritusega sugugi rahul pole.
1. oktoober - Liitusin Kalevi Ujumiskooliga
25. november - Eesti Paralümpiakomitee meistrivõistlused
12. dets - Eesti Paralümpiakomitee kuulutas mind teist aastat järjest Aasta meessportlaseks. Ühtlasi pärjati mind Aasta Tulemuse auhinnaga - parimaks soorituseks saigi mu Berliinis ujutud maailmarekord.
13. detsember - Käisin Terevisioonis rääkimas paraujumisest
13. detsember - Ilmus Tommy Cashi uus laul "Sdubid", kus osa võtsin ka mina. Ise loen seda selle aasta lahedaimaks kogemuseks.
18. detsember - EOK medalivõitjate tänuüritus
20. - 22. detsember - Eesti Ujumisliidu meistrivõistlused - Tulemuseks 3 kulda ja 2 isiklikku rekordit.
23. dets - Ilmus BE1st podcast - minu esimene aga loodetavasti mitte viimane podcast.

Suur aitäh kõigile toetajatele, ilma teieta poleks see võimalik!

Rahulikku aastavahetust teile kõigile!

Mul on hea meel kõigile teada anda, et olen alustanud uut hooaega Kalevi Ujumiskooli ridades. Kalevi Ujumiskool on Eesti edukaim ujumisklubi ja ma olen kindel, et siin on mul parim keskkond, et teha tiitlivõistlustel edukaid esinemisi. Ma tundsin juba eelmisel talvel, et mul on enne Tokyot vaja väikest keskkonnavahetust, aga ma tahtsin kindlasti käesoleva hooaja ära lõpetada. Eesti klubidest oli minu jaoks Kalev kindel esimene valik, sest treenimine 50m basseinis on võistlusteks valmistumiseks ülioluline.

Oma esimesed võistlusstardid sel hooajal teen ma 24.11 Tartus Eesti Paralümpiakomitee meistrivõistlustel, kus ujun 50m krooli, 50m liblikat ja 100m selili. Endale ma ootusi ei sea, kuna ma ei tee selleks mingisugust ettevalmistust.

Tere taas!

Maailmameistrivõistlustest on möödas juba peaaegu nädal. Praegu olen ma väga tegus olnud puhkamisega, et järgmist hooaega alustada tervelt ja tugevalt. Eesolev hooaeg on väga pikk ja kindlasti kurnav. Hooaja lõppu ilmselgelt tähistavad Tokyo Paraolümpiamängud aga kevadel on mind veel lisaks paraujumise maailmakarikaetappidele ees ootamas Euroopa Meistrivõistlused ja ka IWAS maailmamängud.

Nüüd aga möödunud MM-st. Minu tulemused olid järgnevad:
100m krooli 1.39,21 10. koht,
50m selili eelujumistes 45.67, õhtul 44.57 ja 4. koht
50m krooli eelujumistes 42.29, õhtul 42.57 ja 8. koht.

Üldiselt olen ma enda tulemustes pettunud. Ma läksin Londonisse eesmärgiga saada selilis poodiumile ja 50m kroolis olla medalikohtadele tugev konkurent. Kahjuks see kord nii ei läinud.

Esimesel alal, 100m kroolis, oli mul enesetunne normaalne. Plaanisin seal ujuda poole distantsist maksimaalselt tugevalt ja teise poole siis natuke tagasi hoida. Seda selleks, et ma saaksin oma kiiruse proovile panna enne n.ö põhialasid aga ühtlasi, et ma ei peaks ujuma õhtuses finaalis sellisel alal, kus ma lihtsalt ei küündi isegi parima tahtmise juures ala tippudeni ja medal sõna otseses mõttes võimatu on. Oleks ajakava natuke rohkem minu kasuks olnud, oleks ma võinud seal rohkem pingutada ja ilmselt ka finaali pääseda. Oh well, seekord olin sunnitud nii tegema, pole hullu midagi.

Teise alaga, 50m selili ehk minu kindel põhiala, ma nii rahul ei ole. Ma startisin hommikul seal 3. parima ajaga ja ei pidanud ujuma ennast 100% tühjaks, et pääseda õhtusesse finaali. Hommikune eelujumine tuli mul super kergelt, ma ujusin väga lihtsalt ja ennast sisuliselt väsitamata sain ajaks väga korraliku 45.67 ja 5. ajaga finaali. See oli minu jaoks paljulubav, sest eelmisel aastal Euroopa meistrivõistlustel Dublinis ujusin ma hommikul palju aeglasemalt sama strateegiaga ja siis suutsin ma õhtul ennast väga tugevale hõbedale ujuda. Terve päev läks mul hästi kuni jõudis kätte finaal. Mul tekkis selili finaalis starti tehes vigastus tagareide, mis tekitas mulle võistluste lõpuni väga palju valu. Stardis oli kohutavalt pikk viivitus kui vile ja "take your marks" käskluse vahel oli kogunisti 15 sekundit. Terve selle aja pidin ma hoidma enda kogu keha üleval, kasutades ainult oma jalga ja väikest kätt ning selle käigus sai mu reielihas korralikult haiget. Õhtuse massaaži ajal läks mu terve keha jala tõttu väga spasmiliseks ja tiimi massöör nägi üle pooleteise tunni väga vaeva, et ma üldse enda tuppa suudaksin minna, rääkimata järgmisel hommikul võistlemisest. Selles osas olen ma kindlasti väga tänulik, et meil massöör kaasas oli, sest ma olen kindel, et ilma temata oleksid mu tulemused veelgi rohkem kannatanud.

Peale väga valulist ööd pidin ma juba uuesti võistlema 50m kroolis. Nii hommikul kui ka õhtuses finaalis oli mu enesetunne võrdlemisi sama, alguses oli hoog sees hea, kuna mu vorm oli super aga viimased 10-15 meetrit see-eest olid väga piinarikkad ja peale ujumist ei suutnud ma ennast üldse liigutada. Ma olen isegi üllatunud, et ma nii hea aja suutsin ujuda ja finaali pääseda. Peale krooli starte toimetati mind ratastooliga võistluste official arstide ja füsioterapeutide juurde, kes andsid endast parima ja aitasid mind tohutult taastumisel. Kõige enam aitas mind kohalik füsioterapeut Nick Mooney, kes teeb koostööd paljude teiste tippsportlastega üle mitme spordiala (näiteks Usain Bolt ja Chad Le Clos).

Kahjuks seda, mis taastumisel on kõige olulisem, aeg, ei saanud kuidagi juurde teha ja mul on kahju, et ma sel nädalal ei saa neid starte uuesti teha. Oleks vaid mõni asi teisiti läinud, siis oleks see jutuke tõenäoliselt medalihõnguline. Aga mis seal parata, sport on sport ja ma loodan oma viimaste aastate super võistlusvormi juba varsti uuesti näidata. Hooaeg oli sellegipoolest väga edukas, ma täitsin 5 Tokyo POM A-normatiivi, ma püstitasin maailmarekordi ja tegin sisuliselt igal alal sel aastal uue ülitugeva isikliku rekordi.

Matz

Hei!

Olen nüüdseks laagrist tagasi jõudnud ja oleks õige aeg teha ka väike kokkuvõte. Laager kestis kaks nädalat, mille jooksul ujusin 40,4km 19 treeninguga. Treeningtingimused Gloria Sports Arenas olid suurepärased, ilm oli küll pisut palavavõitu (keskmiselt 35-40 soojakraadi), kuid vaatamata sellele elasin laagri ilma suuremate probleemideta üle. Suur rõhk oli ka taastumisel – jäävann peale trenni, saun, korralik puhkus, mõnus päike ja tervislik toit. Gloria on kahtlemata parim spordikompleks, kus ma kunagi käinud olen. Lisaks üliolulisele olümpiabasseinile, oli seal kasutada veel vajadusel 25m bassein(peale jõusaali on mõnusam lõdvestust ujuda lühirajal) ja ka tohutu jõusaal, kus oli olemas selline varustus, mis sobis ka täpselt minu kehale. Kui oleks olemas selline võimalus, siis ma ainult seal treeniksingi.

Treeningud olid seekord küll natuke raskemad, kui ma MM-eelselt eelistaksin teha, aga laagrirežiim on põhiline argument, miks seal oli parem tiitlivõistluseks ette valmistada kui kodumaal. Eestis olles on paratamatult palju muid kohustusi, mis igapäevaselt mu tähelepanu vajavad. Laagris on see-eest põhiline fookus treeningutel ja nendest taastumisel.

MM algab täpselt kahe nädala pärast. Mina sõidan Londonisse 6. septembril, mis tähendab, et mul on täpselt 3 päeva aega, et seal ennast sisse seada, tutvuda basseiniga ja valmistuda võistluseks. Esimene start, 100m krooli, on mul 10. septembril. Nagu ma ka eelnevalt kirjutasin, 100m krooli on mul põhiliselt soojendusalaks, seal ma teiste tippudeni ei küündi ja ilmselt jään ka finaali ukse taha. Peale seda on mul üks päev stardivaba, ehk ilmselt hüppan ainult korraks vette, et head enesetunnet olulisemateks aladeks hoida. 12. septembril on mul juba minu trumpala 50m selili, milles ülesandmiste järgi stardin ma kiiruselt kolmandana. Seal ei tohiks mul esineda probleeme hommikustest eelujumistest finaali jõudmisega ja loodan kindlalt sellel alal tulla ka poodiumile! Viimase alana MM-l on mul 13. septembril kavas veel 50m krooli. Kahju, et peale 50m selilit ei jää mul taastumiseks vähemalt päeva vahele, sest ma tahan ka sel alal teha hea esituse. Ülesandmiste järgi olen ma küll kiiruselt kolmas mees, aga seal on konkurents niivõrd tihe, et pean juba hommikul andma endast 110%, et õhtusesse finaali jõuda. Loodetavasti pean ma vähemalt 13. õhtuni ilusti vastu ja suudan vähemalt korrata Saksamaal ujutud tulemusi. Londonist tulen ma tagasi 16. septembril, ehk võib-olla saan minna peale oma starte ka natukene linna turisti mängima.

Laagris olles tulid ka järgmise aasta Euroopa meistrivõistluste normatiivid ja ka Tokyo Paraolümpia ajakava. EM normid on uskumatult kerged ja mul on need täidetud igal alal, nüüd tuleb vaid oodata ajakava ja otsustada, mis alasid ma ujun. Tokyo ajakava mulle väga ei meeldi. Ujumine toimub seal 26. august - 4. september. Minu tugevamad alad ehk klassi S4 50m krool ja selili on jälle pandud järjestikustele päevadele, mis on ühtlasi ka võistluste viimased 2 päeva ehk 3. ja 4. september. See tähendab seda, et kui ma mõlemal alal poodiumikohta sihin, siis läheb see mulle parajaks katsumuseks.

Oh well, mis seal ikka. Praeguseks ei vaeva ma pead sellega ja keskendun täielikult MM-le.

Otseülekanded ja tulemused MM-lt leiate https://www.paralympic.org/swimming ja kindlasti panen üles ka instagrami pidevalt update.