Cookies disclaimer

I agree Our site saves small pieces of text information (cookies) on your device in order to deliver better content and for statistical purposes. You can disable the usage of cookies by changing the settings of your browser. By browsing our website without changing the browser settings you grant us permission to store that information on your device.

Marti Medar (22)

Long distance runner

23 FANS
11 Oct 2018

11 Oct 2018

NO KUI IKKA LAPPAMA, SIIS KORRALIKULT!!
Kena pühapäeva õhtut! Täna ma võtan siis luubi alla oma viimase "võla", ehk tuleb juttu täpselt kaks nädalat tagasi toimunud Pärnu-Jaagupi poolmaratoni teatejooksult. Sellisel võistlusel osalesin esmakordselt! Kust tuli küll selline mõte, et ronida sellisesse kohta? :D Kaks päeva enne võistlust toimus esimene "mitteametlik" jooksjate puhkelaager. Kohal olid erinevate jooksuklubide inimesed ning ürituse korraldamisele andsid "vürtsi" juurde Arvi Alamaa sünnipäev ning klubikaaslase Mark Abneri väkkeminek. Teema tõstatati tegelikult juba varasemalt, aga seal olles andsin oma lõpliku nõusoleku.
Kaks peamist põhjust, mis mind sinna võistlema ajendas - nädal hiljem toimuv ekiden, ehk siis võtsin seda kui hea "soojendus" teatejooksuna ning muidugi Pärnakate iga-aastane võidujada ja noh ühe mehe hapu nägu (mõista-mõista, kes). Olgu siis ka ette ära mainitud, et ekidenil ma lõpuks ei osalenud, kuna sain külma ja olin viletsas olekus. Nüüd on juba kõik okei ja järgmine nädalavahetus olen ilusti jooksuvõistlustel tagasi :). Kellega ma siis ühte "tuumikusse" kuulusin?
Nimed siis järgmised: Karol Hanga, Mardo Lundver, Mario Markus, Kalev Hõlpus, Arvi Alamaa ja võistkond - Läheb Lappama?. Selliste noorte härgadega läksime võistlusele nii võidumõtetega kui ka lootuses joosta üle selle võistluse rajarekord aastast 2006 (1:07:54). Eelkõige ikkagi tahtsime võita! Kohale oli tulnud meeldivalt palju võistkondi (18) ning nagu öeldud sai, pidime tiimi peale jooksma kokku poolmaratoni ehk 21 kilomeetrit ja 97 meetrit. Vahetused siis vastavalt - 2,5km, 5km, 2,5km, 5km, 2,5km ja 3,5km. Räägime asjast ka!!
Esimest vahetust jooksis meie eest Karol Hanga. Superjooksu küll noormees teatud põhjustel ei tulnud, aga vähemalt pingutas end punasesse ja esimese vahetuse järel edestasime Pärnakaid 9 sekundiga. Teist vahetust läks jooksma Eesti "külajooksude" üks valitsejaid ning muidu ka täitsa tore mees - Mardo Lundver. Olgu siis veel vahele öeldud, et jooks käis 2,5km ringi peal, mis sisaldas nii asfalti kui ka kruusa - mitte väga kiire rada. Mardoga sama vahetust jooksis Pärnakate eest Timmo Jeret, kes jooksis ma julgen öelda "elu jooksu" ning tõstis Pärnakad juhtima. Mardo tegi samuti väga hea vahetuse ning olime 7 sekundiga vaid liidritest maas.
Kolmandat vahetust läks meil jooksma Mario Markus ja Pärnakate poolel Jaanus Mäe. Kaks päeva varem oli Mario Saue õhtujooksult endaga ära viinud 2kg õunakoogi ning see andis kindlasti palju powerit!! Ilusa vahetusega tõusime uuesti viie sekundiga ette ja neljandat ehk 5km vahetust läks jooksma Medar isiklikult. Nädal maratonist möödas, särtsu üldse polnud, aga fuck it - proovime :D. Nii nagu me Saaremaal läksime kõrvuti rajale enne viimast päeva, olin ka seekord ühes vahetuses kange Marek Nõmmega. Esimene 2,5km ring tuli küll väga adreka pealt (7:39), aga mis kõige tähtsam - suutsin viielt sekundilt tõsta edu 17 sekundi peale ja isiklik vaheaeg 15:51.
Eelviimast vahetust läks meie eest jooksma Kalev Hõlpus ja vastu Pärnu "Elav Legend!" - Franko Reinhold. Vahe sulas kokkuvõttes üsna võrdseks ning viimasele vahetusele läksime "kõigest" 3-sekundilise eduga Pärnakate ees. Viimane vahetus, kas kõik või mitte midagi.. Ankrurollis jooksis meil Arvi Alamaa ja Pärnakate eest Martin Tarkpea. Terve võistluse ajal oli väga kõva andmine, teadustaja küttis rahvast ülesse, et siit tuleb väga põnev lõpuheitlus. Mind ajas see isiklikult naerma, sest ma teadsin, kes viimast vahetust nagu ikka jooksevad :D. Ütlesin julgelt välja ka, et kui me nüüd seda võistlust ei võida, siis ma teen kõigile oma tiimi kuttidele "lõunasöögi" välja.
Oh imet, mul oligi õigus!! Tiim "Läheb Lappama?" võttis võidu ja ühtlasi jooksime ka üle 12-aastase rajarekordi ca minutiga. Uus rekord 1:06:51. Teiseks tulid sitke jooksuga "Pärnakad", kes kaotasid lõpuks 53 sekundiga. Näete nüüd, mis vahe selle viimase vahetusega tekkis! Auväärsele kolmandale kohale tuli võistkond "Head inimesed" ajaga 1:09:14, nende esijooksja Raido Mitt küttis kõige kiirema 5km vaheaja - 15:11.
Lõpetuseks võib öelda, et läksime, tegime ja võitsime! Tore võistlus, mis on tulevikus kindlasti hea proovikivi enne Ekideni Eesti meistrivõistlusi. Olen jätkuvalt Treeningpartneris, see oli lihtsalt tore "väikene" jooksuke, kuhu mind viisakalt kutsuti. Uued šerifid on majas! Mina tänan!! :). #treeningpartner #pärnujaagupipoolmaratoniteatejooks #võittulikoju #rajarekordka

11 Oct 2018

Kõik või mitte midagi!!
Tervitused taas! Nüüd siis oleme jõudnud selle "kõigekõigema" võistluse juurde, ehk SEB Tallinna maratonini. Võistlus, kus lihtsalt peab võimalusel osalema. Tegu ju ikkagi Baltikumi suurima spordisündmusega, oli vist nii? See aasta minul mingit Guinnessi rekordi katset ei olnud kavas. Rada suures plaanis sama ja see "metsalõik" ikka sees. Läksin jooksma oma elu kuuendat maratoni ja teist korda ilma korvpallideta.
Siililegi selge on see, et kuna ma ka staadionil "maadlen" veel iseenda aegadega, siis maratonis olen ma ikkagi väga "roheline". Pole treenitus ja maht veel selline, mis lubaks ning millega ma võiksin julgelt minna maratoni jooksma. Ainult põhimõtteliselt viimane kuu sai selle jaoks vaid trenni rügatud, kuna sel ajal just lõppesid staadionivõistlused. Ärge saage valesti aru, mu suunitlus on muidugi pikad maad, aga oma "näruse" kiiruse ma üritan vähemalt rahuldavaks saada. Enne kui latti ees lühematel pole, siis maratonile ma tõsiselt ei keskendu. Vorm oli väga hea, aga pagan see maraton on ju ikkagi 42 kilti.. Kas ja kui palju ma üldse pean vastu?
Otsustasime treeneriga minna võistlusele vastu plaaniga, et "julgelt peale" ning vaatame, mis saab. Juhul kui kustun ära, siis pole hullu midagi, vähemalt proovisin... Lisakäiku andis kindlasti ka teadmine, et selleaastane "eestikate" koosseis oli üldises plaanis üks aastate lahjemaid. Seetõttu oli medalinõudlejaid palju ja igasuguseid asju võis arvata. Kell oli saanud 9:00 hommikul ning maratoonarid lasti rajale. Kusjuures iga teine maratoonar oli välismaalane!
Mustasid mehi polnud maratonis tugevatest mitte ühtegi ning seetõttu oli Roman Fostil kandikul ees suurepärane võimalus, võita see maraton üldse ära. Üksi ta ees punus kohe minema, aga stiimul mehel ikkagi oli, nimelt soovis Fosti joosta aja alla 2:20, mida ei ole mitte ükski eestlane kunagi meie ilusas riigis suutnud varem. Paras vahe ja edasi lippas teisel kohal üksinda klubikaaslane Priit Lehismets. Temast ligemale saja meetrise vahega tuli üks korralik punt, kus oli väga palju jooksjaid (ca 10) ning mina ka seal sees. Tasapisi see punt hõrenes ka ja nii tekkiski seitsmene jälitajate punt (Ivar Ivanov, Keenia naine, Ando Õitspuu, Kaupo Sasmin, Ülari Kais, mina ise ja norrakas Morten Saetha).
Esimesed 10km katsime koos ja aeg 35:44. Ei midagi superkiiret, ei midagi väga aeglast. Paldiski maantee peal suunaga Rocca Al Mare poole, hakkasid sündmused juhtuma. Ülari Kais eraldus grupist ja pani üksi ees ning mõnekümne meetrise vahega järgnesid Keenia naine ja klubikaaslane Ando Õitspuu. Ise kulgesin edasi Ivanovi, Sasmini ja Lehismetsaga. Rocca Al Mare kooli juures (ca 15-16.km peal), hakkas nägu krimpsu minema. Ees oli ootamas see "kurikuulus" metsalõik, mis võttis jala mul nii pehmeks, et ohohohhoo... Mõned mehed möödusid ning ohumärgid olid suured. Sealt alates jooksin koos Sasmini ja Lehismetsaga kuni 24. kilomeetrini, kus oh jah - jälle need jalakrambid tulid välja. Joosta ei suutnud, pidin kõndima ja sellega suures osas minu teekond ka lõppes.
Ahjaa, poolmaratoni vaheaeg tuli 1:17:14. Päris kehvake ikka... Viimased 18km olin ma rajal kui maratoni "nautija". Jooksin väga aeglaselt, joogipunktides jõin meeletult ja võtsin ka igast vahepalasid. Kõndima pidin ja kõndisin palju, sest ma vaevu suutsin liikuda. Iga kilomeetri läbimine tundus nagu oleks mitu kilomeetrit jooksnud. Meeletutes piinades olles, tuli 37. kilomeetril tagant sama räsitult Reimo Oja, kellega sai ka paar aastat koos trenni tehtud. Ei olnud see meie võistlus ning mõnusa vestluse ja 5 min kilomeetri tempoga kulgesime finiši poole. Leppisime kokku ka, et enam ei kõnni, sest muidu liikuma enam ei saa :D.
Vaatasin kella ning nii palju ennast motiveerisin veel, et aja ikka alla 3h saaks. Seetõttu suutsin viimasel kahel kilomeetril tempot tõsta ning lõpuks see kauaoodatud finiš!! Aeg kohutav 2:57:49 ja 63. koht. Ütleme nii, et õpipoiss sai oma vitsad kätte! Teadlikus tempos aeg 2:45 kanti ei paku mulle pinget. Ma ei karda riskida ja proovida! Maratoni võitiski Roman Fosti ajaga 2:24:07. See eelpool väljatoodud rekord ootab veel edaspidigi ületamist! Teisena ja Eesti meistrivõistluste arvestuses hõbedaga lõpetas Ülari Kais (2:31:05 ja kolmandaks jooksis end uue SEB maratoni rajarekordiga naiste arvestuses keenialanna Daisy Langat (2:33:50). Eesti meistrivõistluste pronksmedali pälvis klubikaaslane Aleksander Kuleshov koos uue isikliku rekordiga - 2:35:11. Maladiets Sasha!!
Selline võistlus SEB maratonil siis see aasta. Nagu treener ütles, siis nende korvpallidega tuleb see maraton praegu paremini välja :). Pildil koos isa ja õega, kes mõlemad jooksid rõõmsalt poolmaratoni!! #treeningpartner #sebtallinnmarathon #notsogood #familybusiness

11 Oct 2018

Julge hundi rind on rasvane!
Jolleri, jolleri, jehuu!! :D Medar on tagasi ja valmis keevitama uut postitust. Päev peale tõsist maleturniiri, läksin ma septembrikuu teisel päeval suvepealinna Pärnusse, kus toimus üks suuremaid Eesti jookse - Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks. Legendaarne võistlus, mis iga aasta meelitab Maarjamaa ning ka naaberriikide parimad kohale. Mukunga ka muidugi.. :D :D Linnajooksude sari on mulle igal aastal olnud väga südamelähedane ning seetõttu pidin ma ka see aasta seal jooksma.
Üldiselt mulle see jooks väga ei meeldi, sest rada on nii pagana salakaval. Kord on tõuse ja langusi ning kui välja jätta eelmise aasta tulemus, siis mul pole kordagi seal õnnestunud rahulolevat tulemust teha. Vorm oli mul aga väga hea, seda kinnitas viimane lõigutrenn, kus jooksin oma "elu kiireima" 8km lõigu. Mõtlesin, et mis seal ikka - lähen julgelt peale ja üritan lihtsalt kõik ära kannatada. Kuidas siis aga mul jooks õnnestus??
Algus oli paljulubav, aga mõneti ka ehmatav. Esimene kilomeeter lennates ja kell näitab 2:58. Kaks kilti 6:06, kolm kilti 9:27, nelja kildi peal 12:40 ja siis oli ka kõik.. Alguse eufooria maksis ikkagi kätte ning esimese silla peal olin ma täiesti "kapsas" omadega juba. Mitmed konkurendid põrutasid nagu seinast mööda. Ühtäkki tuli mulle rajal vastu vägagi üllatuslikult klubikaaslane Mark Abner. Rääkisime korraks mõned sõnad ja jooksime umbes kilomeetri koos. Peale seda jäin üksi...
Kuna ma nägin, et isiklikku rekordit ei tule ja samm oli üsna "raske", otsustasin end säästa ja "kulgesin" finiši suunas. Üks asi, mida ma õppisin ning proovisin ka võistluse ajal oli see, et kuidas ma suudan pingutada töntsi sammuga. Lihtne vastus - üldse ei suutnud.. Täiesti müstika, aga nii ta tõesti oli. Pulssi ei saa nii ülesse, kui oleks suutnud näiteks tempot hoida ja olnuks veel isikliku rekordi graafikus. Kolinal panid konkurendid mööda ja vähemalt utsitasin neid korralikult.
Viimase paari kilomeetri peal siiski rahvast oli korralikult ja see juba iseenesest sundis end natukenegi pingutama. Lõpuks nägin kauaoodatud finišisirget. Mõnedsajad meetrid vaid veel ja lõpuks see finiš!! Lõppkohaks "eimidagiütlev" 16. ning masendav 33:44 ajaks.. Mõru maik jäi suhu, aga sealne rada ei ole selline, kus joostakse ka palju isiklikke, üldjuhul muidugi. Meelt ma ei heitnud, sest lõigutrennid on selleks tagasisideks, mis hindab mu seisu kõige objektiivsemalt ning mida ma usaldan.
Jooksu võitis "jälle" Ibrahim Mukunga, kes kohe naudib siin väikses Eestis seda "kõva mehe mängimist". Tema võiduaeg siis 29:45. Teisena ületas lõpujoone lätlane Valerijs Žolnerovics (29:55) ja kolmandaks tuli parima eestlasena Allar Lamp (30:26). Pärnu esinumber Roman Fosti sedapuhku neljas (30:35). Selleks korraks kõik... Medar out!! #treeningpartner #kahesillajooks #viletsesitus

30 Sep 2018

30 Sep 2018

Sometimes lose and always win!!
Päev peale Ülemiste järve jooksu, otsustasin ma võtta nädalavahetusest "maksimumi" ning minna Kohilasse sealsele Konsumi rahvajooksule. Menüüs oli võimalik valida kas 5,8km või 11,3 kilomeetrine distants. Palju polnud mõelda vaja - võtsin ikka selle "Big Mac" distantsi. Stardis seistes sain aru, et täna niisama "tikusmist" ei tule. Kohal oli peale pikka võistluspausi, eelmise aasta Eesti meister maratonis - Argo Jõesoo. Kindlasti pidi arvestama ka Mardo Lundveriga, kes see aasta arenenud palju ning sealseid jooksuradasid tunneb silmad kinni.
Pikemale distantsile oli jooksma tulnud kokku 40 inimest ning lühemale 81. Start anti meil ühiselt, kellel siis vaja joosta 1 ring ja kellel kaks tiiru. Lühemal maal pani kohe ees turmtuld Karel Hussar ning temast järgmisena tuli juba meie pikema maa distantsi punt. Mina, Lundver ja Jõesoo jooksimegi koos, nii nagu võis arvata. Joostud sai ca 3 kilomeetrit ning esimesena hakkas vaikselt maha jääma Mardo. Otseselt ei saanud siiski midagi selle peale öelda, sest vahed püsisid väikestena. Edasi jäin jooksma koos Argoga ja küll vedas üks, küll teine ning jooksime ka kõrvuti.
Esimese ringi lõpus ja teise alguses oli esimene "kriitiline" hetk minu jaoks. Argo tegi sellise 10-15 meetrise vahe sisse ning olles juba raskustes, seisin silmitsi keerulise situatsiooniga. Kerge on ju lasta minna ja üritada hoida siis 2. kohta. Õnneks kosusin natuke, justkui oleks kuskilt energiageeli saanud :D. Jooksime tandemina koos veel paar kilomeetrit ja ca 3 kilti enne lõppu, suutsin vaikselt eest ära libiseda. Sellised paarikümne meetrised vahed pole küll palju, aga kui arvestada asjaolu, et me jooksime enamik ajast pea koguaeg üksteise otsas, siis see lõhnas võimaliku "rünnakuna".
Midagi polnud kaugeltki veel selge, aga nüüd ei tohtinud seisu ära rikkuda. Eks esimesena joostes on nagu "ora tagumikus" ka, sest sina oled see, keda jahitakse. Suutsin säilitada ökonoomse sammu ja kesta ilusti lõpuni. Uskumatu, ma suutsin võita jooksu!! Seda ei juhtu väga tihti, aga eelkõige sain kinnitust, et võib mitu päeva jutti joosta küll. Võiduajaks märgiti siis mul 37:44,1. Kuna rada oli väga raske (asfalt, paar tõusu, pehme rohi, kruusateed), siis eriline aeg see muidugi sellise distantsi peale ei ole.
Teisena ületas lõpujoone kange konkurent Argo Jõesoo (37:59,8) ja kolmandaks tuli samuti eelpool mainitud Mardo Lundver (38:43,9). Mitte midagi ei tulnud kandikul, alles viimasel sajal meetril sain sammu natuke kergemaks lasta. Tänan Argot kõva pingutuse eest ning loodetavasti on Härra varsti tagasi juba sellises vormis, nagu me oleme harjunud teda nägema. Naiste kolm kiiremat samal distantsil - alati positiivne Kaia Lepik (44:00,1), teine Eve Kitvel (52:01,6) ja kolmas Helina Pärn (52:40,7). Ahjaa, lühema maa ehk 5,8 kilomeetrise distantsi võitis Karel Hussar (18:02,1). Kohilas alati tore!! #treeningpartner #kohilakonsumirahvajooks #jackpotseekord

30 Sep 2018

NAGU TIKU JA TAKU JUBA!!
Tere taas!! Väikene paus on jällegi sisse tulnud, aga loodan edaspidi nüüd seda vältida ja kõik "võlad" tulistada järjest ning kiiresti ära. Ilma pikema jututa, lähme hüppame ajas tagasi.
Augusti lõpus (täpsemalt 25.augustil), toimus eestlaste seas juba "legendaarseks" kasvanud Ümber Ülemiste järve jooks. Suur võistlus, mis ühtlasi oli viimaseks etapiks selleaastasele Järvejooksusarjale. Minu jaoks olid enne starti asjad selged - Raivo Alla oli sarjas kindel liider ning klubikaasasele Jaanus Kallastele kaotasin veidi rohkem kui minutiga. Samas polnud kedagi mind ennast tagant ohustamas ka. Võtsin eesmärgiks lihtsalt jooks mõõdukas tempos ära teha ning tulla esikuute etapil (loodetavasti!). Kohale oli tulnud kena ports jooksjaid, täpsemalt 686 ning kell 12 keskpäeval anti stardilähe Ülemiste järve jooksule, mis toimus 46. korda.
Ees ootas 13,8 kilomeetrit väga mitmekülgset jooksu. Viimati osalesin Ülemiste jooksul aastal 2014 ning seetõttu ma olin unustanud, et kui tehnilise ja raske rajaga tegemist ikka on. Esimesed paar kilomeetrit jooksime rõõmsalt kuuekesi pundis, peale mida hakkas esinelik eest ära nihkuma. Sealt edasi ja tegelikult pea lõpuni jooksin koos sellesamuse "Pika" Kallastega. Kumbki ninast verd välja ei tahtnud pigistada ning seetõttu aitasime üksteist lõpu suunas. Trass ise pakkus kõike - asfalti, metsa sees tampimist, kruusateed, veidi ronimist... Midagi erilist ei toimunud, kuniks joosta jäi veel ca 2,5 kilomeetrit.
Järgnes ees puhas metsaosa, kus oli nii tõuse ja laskumisi. Mida raskem on trass, seda kergem on vahed tekkima! Kord läksin mina ette, kord Jaanus ja küll koos ka.. Metsaosa sai lõpu ja järele oli jäänud umbes 800m. Võssist välja tulles otsustasin alustada lõpuspurti. Janza ei lasknud vahet sisse ja haakus kohe kõrvale. Midagi enam tagasi hoida ei olnud, pingutasime kuni viimse piirini, aga midagi polnud teha - umbes 200m enne lõppu sai minu jaks otsa ning Jaanus lõpetas jooksu ees 5. kohal ja mina siis eesmärgi päraselt esikuues (6. kohal).
Jooksu võidu võttis kindlalt endine tipporienteeruja ning mees, kellele sellised rajad kindlasti sobivad - Raido Mitt. Teiseks tuli võimsa lõpuspurdiga Leonid Latsepov ja kolmandana tuli üle lõpujoone eelpool väljatoodud Raivo Alla. Sarja kokkuvõttes läks kõik nii nagu arvasin.. Kindla sarjavõidu võttis Alla, teiseks tuli Jaanus Kallaste ja kolmas olin siis mina, see malemees :D. Esikuuikusse mahtusid veel Raimo Salla, vanameister Ago Veilberg ning südika sarja teinud ja 6. koha pälvinud klubikaaslane Siim Susi (y) :). Selleks korraks kõik, aitäh lugemast! #treeningpartner #ümberülemistejärvejooks #eestijärvejooksudesari #tehtud

30 Sep 2018

"Need on need valged ööd, need on need valged ööd, OOOOOH!"
Tere õhtust!! Minu nimi on ikka ja veel Marti Medar ning Te loete järjekordset postitust, mis on nii kaasahaarav ja sütitav, et kohe peale selle lugemist kibelete jooksma minema. Seekordses "juturaamatus" toon ma Teieni enda vägagi mitmekülgse 18. augusti seiklused. Tehke endale valmis võileivad, kõrvale mõnus soe kohv ja läksime!
Varahommikul kell 8:00 olin ma krips ja kraps Estonia teatri kõrval, kuhu kogunes arvestatav hulk Eesti maletajaid. Põhjus väga lihtne - sõitsime kambaga Lätti, Valka, et osavõtta Eesti- Läti 100 laua maavõistlusest. Tegelikult polnud mul üldsegi plaanis tollele võistlusele minna, sest sama päeva õhtul ootas Rakveres ees teada-tuntud Ööjooks. Mis siis muutis mu meelt? Eelneva päeva õhtul helistas mulle Maleliidu juhatuse esimees härra Hendrik Olde isiklikult ning jagas infot, et on üks malepere olemas, kes teeb samuti kaks asja korraga tol päeval. Mõte mulle sobis ning selle eest "cudos" Oldele!!
Lätti jõudes sai näha palju regulaarseid kui ka üsnagi "hääbunud" maletajaid, keda ei näe enam praegu kuskil mängimas. Juba üks positiivne killuke sellise ürituse korraldamisel! Avasõnad mõlema riigi juhtidelt kuulatud ning aeg oli madistama hakata. Mõlemad riigid polnud kindlasti väljas oma parimate koosseisudega, kuid paberi peal tundus Läti olevat mõnevõrra kõvem. Sellegipoolest läksime lahingut andma...
Mind potsatati 37. lauale ja vastaseks Vitauts Boreisis. Ei, see pole mees, kes Vytautase veefirma omanik on :). Ajakontroll oli vägagi "haruldane" - 40 minutit mõlemale + 15 lisasekundit iga sooritatud käigu eest. Valgetega sain aktiivsema seisu peale. Pushisin, mis ma pushisin, aga mäng läks lõpuks viiki. Mõtlesin oma aja suht kiirelt sekundite peale ja siis oli enamasti kõik juba intuitsiooni pealt. Lõpus oli vastasel juba võiduvõimalusi, aga õnneks eksis ka tema.
Peale mängu hakkasin juba Rakvere poole liikuma, kuigi mõned mängud veel käisid. Korralikku ülevaadet järelejäänud sündmustest polnud, aga vahi sa nalja - matš lõppes skooriga 50-50. No kui pagana tõenäoline see oli? :D. Tarvalinna jõudsin kenasti ja aeg suunata tähelepanu jooksu peale. Distantse oli valida mitmeid, aga mina jäin ikka kindlaks oma 10km peale. Viimased kaks aastat suutnud sel distantsil võidud noppida ja ega poolmaratoni ei viitsiks hilja pimeduses "trötsida". Kuidas siis seekord läks??
Väga paljud tulid enne võistlust küsima, et "noh Medar, tuleb siis kolmas kord ka ära vä?" Aastad on erinevad ja koosseisud samuti. Jooksma oli tulnud ka minu treeningkaaslane, klubikaaslane ja sel aastal Eesti 10,000m jooksu meistriks tulnud ning mitmed suured jooksud võitnud - Mark Abner!!! Kuna Margil oli järgmisel päeval kavas ka 1000m jooks Pärnus, siis tema eesmärgiks oli võimalikult vähese energiaga maksimaalne tulemus. Mina läksin muidugi võimalikult head jooksu tegema ja vaatame, mis siis saama hakkab...
Meie distantsi (10km) start anti 21:40 ning jooks algas üsna meeletul tempol. Üks tundmatu noormees küttis ees korraliku tempoga minema ja 500m peal sain aru, et see on mingisugune tõsisem jooksumees välismaalt. Esimene kilomeeter mul 2:58... Selle peale kasutaks legendaarse Ansipi sõnu "Tule taevas appi!!" Mark püüdis konkurendi kinni ja nemad läksid omas mullis ees, mina jäin üksinda. Suureks probleemiks on varasematel aastatel olnud seoses Rakvere Ööjooksuga just see inimeste kordineerimine. Seekord ja tegelikult ka eelmisel aastal on see mure saanud lahenduse.
Ratturid sõitsid nii eesoleval duol kui ka minul ilusti kõrval ja teiste distantside osalejad suunati paremale poole teed, kui meie hakkasime jõudma. Kella pimeduses vaadata ei saanud, nii et tuli usaldada enda tarka pead ja joosta stabiilselt. Poole maa peal kuulsin, et tagumistega oli veel vahe sees, kuid keegi lõpuks ei ohustanud mind tagant. Möll oli raja ääres vinge ja iga kord kui tantsutüdrukud olid läheduses, hakkasin lihtsalt lendama :D :D. Eespool ca 100m kaugusel oli see "tundmatu välismaalane", kuid liiga vähe oli lõpuni ja lõpetasin seekord 3. kohal ajaga 32:54 (neto aeg 32:52).
Kuuendal kilomeetril raputas Mark Abner välismaalase maha ning võttis võidu ajaga 31:47. Teiseks tuli Venemaa noormees Konstantin Gamov, ajaga 32:35. Too kutt siis see "Mister X". Kokkuvõttes võin ja ütlen julgelt, et Rakvere Ööjooks on nüüd täiesti ideaalne ja super jooks!! Varasemad probleemid on lahendatud ja esimese otsa mehed ei peaks enam muretsema... Selline oli minu mitmekülgne päev.

18 Sep 2018

18 Sep 2018

PEETER, PEETER, TERMOMEETER!! :D
Nii nagu pealkiri ütleb, siis seekord tuleb juttu Peetri jooksust, mis toimus päev peale Lauritsapäevajooksu - 11. august. Antud võistlus toimus nüüd 3. korda, aga minu jaoks oli tegu esimese "nuusutamisega". Naised saunas olid rääkinud, et just Peetri Jooks on üks paremaid Eestis toimuvaid jookse, arvestades siis nii osalejate taset, korraldust, rada, melu ja mida kõike veel... Peamiselt see info ajendaski mind sinna võistlusele kohale.
Võistluskeskusesse liikudes, sain kohe aimu, et siin on asja tehtud ikka suure südame ning teadmistega. Korralik võistlusala, lastele sobilik meelelahutus, süüa, juua, tosse, igast nänni pakutakse.. Tip-top teema!! Distantsiks oli mõnusalt kiire 10km.. Kohal mitmed Eesti tipud ning hea on ikka võistelda võistlusel, kus jalga sirgeks ei saa lasta. Stardipauk anti kell 18:00 ning läinud see jooksjarahvas oligi.
Ma tõsiselt ei tea, mida ma mõtlesin või miks ma nii tegin, aga esimesed 2,5 kilomeetrit jooksin koos selle "eliitpundiga". Miski nagu mõttes lihtsalt ütles, et "MINE" ja nii ma ka tegin. Kahe ning poole kildi peal jäin üksi silkama, kuniks neljandal kilomeetril püüdis mu kinni "duo" Dmitri Aristov ja Ilja Nikolajev. Mõnedsajad meetrid suutsin ka nendega koos liikuda, kuid siis oli ka kõik. Ilmselgelt liiga julge algus maksis kätte ning töntsis jalgadega üritasin "driivida" end lõpuni. Lihtsalt ootasin juba finišit!
Viimased 5 kilomeetrit tundus nagu FOREVER... Raske, raske, aga üritasin vähemalt enda positsioonigi säilitada. Umbes 100-meetrine vahe püsis tagant tuleva Mardo Lundveriga ning sellegi säilitamiseks pidin pingutama. Õnneks ma rohkem ei langenudki ning 8. koht ja "midagiütlev" aeg 33:20 oli tõsiasi. Sain vähemalt ühe tugeva pingutuse, mis on alati "tuleviku väetiseks".
Jooksu võitja osas jäi kõik viimasele kilomeetrile, kus klubikaaslane ja meeletult andekas Mark Abner suutis vastu panna Allar Lambi lõpuspurdile. Noormees põrutas kuulduste kohaselt viimase kilomeetri alla 2:40 ning lõpuaeg ja ühtlasi ka võiduaeg tähistab noormehe uut isiklikku rekordit - 30:50. Teise kohaga pidi seekord leppima siis Allar Lamp (30:56) ja kolmanda koha hõivas endale Raido Mitt - 31:09. Kokkuvõttes rääkisid naised saunas õiget juttu ja Peetri Jooks on igal juhul üks parimaid jookse Eestis!!! Pildil võite näha parimat tiimi, kelleks seekord osutus Treeningpartner. Mina tänan! 🙏 #treeningpartner #peetrijooks #korralikvõistlus

Load more posts
|

|

|

|

Article:

Bio

Tallinnast, Eestist pärit jooksumees, kes alustas jooksmisega 2013 a sügisel ning on jooksnud kõiki distantse 600m-st kuni maratonini välja(42,2km). Minu senised suurimad saavutused on: 6x juunioride(U-20) Eesti meister, Eesti meister 4x1500m teatejooksus (2016), 2x Rakvere Ööjooksu 10km võitja (2016, 2017), Guinnessi rekordiomanik kõige kiiremini joostud maratonis, põrgatades samal ajal kahte korvpalli - 3:54:16 (2017)

Long distance runner from Tallinn, Estonia who started running in autumn 2013 and has run all distances from 600 metres to marathon (42,2 kilometres). My biggest achievments so far: 6x Estonian Junior(U-20) Champion, Estonian Champion in 4x1500m relay race (2016), 2x Rakvere Night Run 10km winner (2016, 2017), Guinness World Record holder for fastest marathon, while dribbling two basketballs - 3:54:16 (2017)

Isiklikud rekordid/Personal records
800m: 2:01,6 (2015)
1000m: 2:37,77 (2016)
1500m: 4:08,29 (2016)
Mile: 4:36,38 (2017)
2000m: 5:45,14 (2018)
3000m: 8:57,96 (2014)
5000m: 15:40,16 (2015)
10,000m: 33:58,29 (2017)
10 km road: 32:09,5 (2017)
21,1km: 1:12:13 (2016)
42,2km: 2:51:27 (2016)

Sisehalli rekordid/Indoor records

600m: 1:30,9 (2014)
800m: 2:04,89 (2016)
1000m: 2:45,33 (2014)
1500m: 4:16,85 (2016)
2000m: 5:55,89 (2017)
3000m: 9:09,84 (2016)

Born 1996 (age 22)
Coach Urmas Randma
Club Treeningpartner

Personal bests

10000m

Show
Personal best

1000m

Show
Personal best

1500m

Show
Personal best

3000m

Show
Personal best

5000m

Show
Personal best

800m

Show
Personal best

Half marathon

Show
Personal best

Marathon

Show
Personal best

Competition results

10000m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Rapla Selveri suurjooks 17. 34.19 Rapla June 2014

1000m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Nõmme Seeriajooks 02.42 Tallinn Aug. 2014

1500m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti talvised MV 04:22.34 Tallinn Feb. 2015
Eesti juunioride MV 2. 04.16 Rakvere June 2014

3000m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti talvised MV 09.14 Tallinn Feb. 2015
Rukkilillemängud 08.57 Tallinn Aug. 2014

5000m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti juunioride MV 1. 15.51 Rakvere June 2014

800m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti juunioride talvised MV 7. 02.06 Tallinn Jan. 2014

Half marathon

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Narva Energiajooks 01.15 Narva June 2014

Marathon

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
SEB Tallinn Marathon 628. 03.44 Tallinn Sept. 2014
SEB Maraton 703. 03.55 Tallinn Sept. 2013
Sponsors
Your logo missing? Click on the button.