Kreete Verlin (22)

Suvi läbi, võistlused läbi ning sisehooajaks ettevalmistused täie hooga käimas.
Suvi möödus kuidagi eriti kiirelt, sest mai lõpust kuni juuli lõpuni oli peaaegu iga nädalavahetus (üks nv oli vaba) võistlustel startida tarvis. Hooaeg algas super hästi ning ootused olid tänu sellele laes. Kahjuks, nagu ikka parimas vormis olles, külmetasin ning jäin haigeks. Paljud said nautida minuga vestlemist ilma hääleta. Ajasin jalad kiirelt alla ning otsustasin sellegi poolest võistlusralliga jätkata. Suve parimateks tulemusteks jäid hooaja esimesel poolel toimunud võistluste tulemused: 100m tõketes 13.69 PB, kauguses 6.25m PB (maailmas 99sas 🤔), 200m 24.36 PB ning 100m 11.98 PB. Hooaja viimasel võistlusel andis kahjuks vasak jalg juba alla ning otsustasin 100m tõkete ...

Taaskord üks sisehooaeg seljataha jäätud ning pean mainima, et 2018 aasta algas täiesti teisiti kui tegelikult pidanuks, aga sellest lähemalt peale hooaja kokkuvõtet.
Esimese võistluse tegin, nagu ikka, aasta lõpus klubi jõuluvõistlustel ning tulemused olid täpselt sellised, nagu treeneriga lootnud olime. Olin üliõnnelik, et suutsin kaugushüppes viia oma sise isikliku 6.25m peale ning ootasin põnevusega juba järgmisi võistlusi, kuna tundsin ning olin kindel, et suudan ka enamat. Sisehooaja kõige positiivseim ning üllatavaim hetk oli see, kui suutsin U23 EMV võita kõigilt kolmelt alalt kolm kulda ning minule on need tõeliselt erilise tähendusega kogu eluks. Muidugi tegid kaks uut isiklikku rekordit (tõkkejooksus 8.44 ning 200m 24.42) need võidud ja hetked ...

Ilusat teist adventi, armas lugeja! Pean tõdema, et ei ole peale suve seoses väga tihedale elugraafikule jõudnud oma suvehooaega veel kokku võtta, kuid täna on üle pikkade nädalate esimene päev, kus mul on 0 kohustust.
Mul on möödunud suvest rõõm kirjutada, kuna see oli tõesti üle aastate üks kõige edukamatest hooaegadest. Ma alustan kohe suurest paugust- kauguse uus isiklik 6.17m. Kui mitu aastat ma kannatasin ja ootasin ja ravisin ja tegelesin oma alaselja probleemiga, et lõpuks ometi ma saaks kaasa teha võistlustel oma üht lemmikut ala- kaugushüpet. Alustasin üle mitme aasta sel kevadel hüpete treenimisega ja ma isegi ei oska kirjeldada neid emotsioone mis minus tekkisid, kui peale treeninguid ...

Möödunud on jälle üks edukas hooaeg. Ootasin muidugi enamat, kuid iga asi tuleb omal ajal.
Terve võistlusperioodi jooksul jooksin tõketes vaid korra (komistamise tõttu) halvema aja, kui eelmisel aastal püstitatud rekord 8.62. Hooaja parimaks tulemuseks jäi ilus isiklik 8.48 ning ootan juba huviga tulevaid starte suvel.
Kui nüüd natuke kommenteerida talviseid Eesti meistrivõistlusi võin öelda, et andsin tol hetkel endast kõik olenemata sellest, et tegelikult oli hooaja vältel vorm kordades parem. Kahjuks, täpse ajastusega, haigestusin paar päeva enne kõige olulisemaid starte. Täpselt ei teagi, mis viga oli, aga tundsin, et organism oli nõrk ning võistlustel oli täiesti peata kana tunne. Sellegipoolest suutsin esimesel päeval 60m puhtal parandada isiklikku rekordit ...

Täna lõpuks meenus taas, et suvistest tegemistest pole ma täitsa päris kõike siia kirja saanud, seega alustan siis kohe oma magusast 14.00 sekundi piiri alsitamisest.
Peale enda vanuste Eestikaid sain pisut hinge tõmmata ning järgmise stardi tegin alles 16. juulil Eesti meistrivõistlustel Kadriorus. Eeljooksus parandasin kohe isiklikku rekordit (14.07) ning tundsin end väga-väga enesekindlana. Finaaljooksus asusin pakkudele julgelt ning eesmärgiks oli eelnevalt joostud aega veelgi parandada. Ületades lõpuks finišijoone, jäin numbreid tabloole suure põnevusega ootama. Tundsin, et jooks oli kiire, kuid tehniliselt mitte ideaalne. Aeg on näidanud, et tehnika laguneb mul alati siis, kui kellegagi koha pärast väga pingeline rebimine käib. 13.98 oligi lõpuks see aeg tablool, mis kogu mu ...