Erik Jagor (26)

Annan siis minagi väikest ülevaadet sellest, mis ma vahepeal teinud olen ja mida teinud ei ole, mida tegema hakkan ning tegema ei hakka.

Viimane postitus oli 22 veebruar ja sportlikus võistlusplaanis sellega ka positiivsed emotsioonid lõppevad. 2 nädalat enne talviseid EMV tabas mind mingi imelik põlvevalu. Sai kergelt läbi valu tehtud, aga ei pidanud seda suuremaks asjaks. Vana hea, puhkasin 2 nädalat ning hakkasin siis uuesti liigutama. Valu ei olnud kuskile kadunud, ikka kohe midagi ei olnud kadunud. Käisin füsio juures, sain mõned harjutused ning uskusin, et sellega on vast asjad korras. Probleemiks siis tagareie ülepinge ning väikse tuharalihase nõrkus, mis tuleneb minu jooksutehnikast ja kehaasendist jooksu ajal. Nagu õige sportlane kunagi, asjal täiesti ära paraneda ei lasknud, sest peatselt tuli laager peale. Laagris käisid Jagor, Jagor, Tiismaa, Tiismaa, Mesila, Niit, Nõu, Kask, Sai. Ütleme, et päris hea sats oli koos ning motti mille pealt teha oli. Suurenenud motivatsiooniga suurenevad ka vigastuse ohud. Kuna jalg ei olnud veel kaugeltki terve, aga joosta tahtsin väga, siis läksin valuvaigistite peale üle (bad call). Tasub meeles pidada, et Portugali apteegist saab väga efektiivseid tablete käsimüügist. 2 hommikul ja 2 õhtul tekitasid tunde, et seda jooksu asja saab täitsa hästi teha. Pikas perspektiivis ei läinud väga hästi. Samas ajad, mis joostud sai, olid päris head. See tekitas veel rohkem motti. Rohkem motti - rohkem pingutust - rohkem kiirust - rohkem valu - rohkem valuvaigisteid- rohkem vigastust. Loogiline skeem. Laager iseenesest siia maani üks lahedamaid kus käinud olen, aga seda siiski mitte sportlikel põhjustel.

Laagrist tagasi, 3 päeva trenni ning tõmbasin endale lõiku joostes varba fleksorite vigastuse. See hoidis mind jooksmisest eemal "natuke aega". Viimane jooksutrenn, mida sportlikus mõttes saab jooksutrenniks nimetada oli 11. mai. Sain uued harjutused ning hakkasin möllama usus, et rong ei ole veel läinud ning äkki ikkagi tuleb ja tähtsate võistlusteni veel aega on. Sain pöia juba vaikselt jooksukorda, 2 rahulikku jooksutrenni teha. Seejärel tuli välja, et eelmiste tagareie harjutustega olen üle teinud ning jala jälle ülepingesse viinud. GREAT !!!

Nüüd on juba asi kindel, et mind suvel jooksmas ei näe. Parimal juhul sörgib keegi minust kuskil mööda. Eks pettumus on suur, joosta ju tahaks. Kes ei tahaks teha seda, mis talle kõige rohkem meeldib ning teha seda hästi. Hetkene plaan on ennast sügiseseks ettevalmistuse perioodiks korda saada ning kalendrisse vaadates tundub, et ulme kiiret kuskile ei ole. Eks need aastad selles korralikus spordis minu tasemel hakkavad kokku tõmbama, aga usk enda võimetesse ei ole õnneks siiski veel kuskile kadunud.

Kõigile asjaarmastajatele edu ja jaksu ! Rajal näeme raisk !

Talveks võistlemised otsas. Emotsioonid on väga kahetised. Aga jällegi, elu läheb edasi ja suvi tuleb peale.

400m, aeg 49.08 ja kolmas koht. Medalit on ikka tore saada, aga aeg on ikka täielik häving. Tugevad pool sekundit täielikust miinimumist, mida plaanisin jooksma minna ja sekund sellest, mida uskusin, et suudan joosta. Nüüd on vaja natuke olla ja mõelda, mis nahka läks. Sportlane tunneb reeglina ära, mis purakas tal sellel hetkel sees on, kui jooksuks läheb. Endal tunne oli suurepärane, mõtlesin, et panen sellise paugu, et Lasnamäel kukub katus sisse, aga panin 49 sekki. Hetkel tundub, et tahtsin liiga palju ja ei hoidnud mingit lõtvust, sest kui 150m peal juba raske on, siis on midagi ikka väga valesti tehtud. Tundub, et põlesin läbi.

4x400m, aeg 3.14.81 ja esimene koht. Sai oodata, sai loota, sai joosta, sai karjuda ja sai ka natuke nautida. Enda vahetuse aeg oli 48,8, mis oli parem kui eelmine aasta. Oleks võinud kiirem olla, 48,5 ning oleksin rahul olnud. Eks rekordit joosta on alati hea tunne. Olgu see siis isiklik või nagu seekord ka Eesti siserekord. Hetkel veel jätab natuke tuimaks see rekord, sest kergejõustik on individuaalne ala ning isilikud saavutused loevad alati rohkem, kui need mis meeskonnaga saavutatud. Samas, ikkagi kõva värk, rekord on rekord ning selle aja üle jooksmine teistel meeskondadel saab juba ikka väga väga raske olema. Viimase 2 ja poole aasta jooksul olen saavutanud spordis juba kõik asjad, mida ma väiksena spordi alustades saavutada tahtsin, aga rahulolu ei ole sellega seoses väga palju kasvanud ning eesmärgid on ainult suurenenud. Tundub, et süües kasvab isu, kui su söök on sport.

Nädalavahetuse hindeks panen endale
400m : 2
4x400m : 4+
Kokku tuleb : 4-

Kõigile asjaliku suvist ettevalmistust ja häid emotsioone!

Täna läheb siis madistamiseks!
Täna ja homme kergejõustiku EMV 100. Oleks meeldiv millegi koliseva koju tulla. Individuaalne 400m start on kavas täna ning 4x400m homme. Võiks öelda, et ootused on suured. Mõlemal päeval on loota midagi ilusat. Individuaalis läheb Nõu, Sepa, Jaagu ja minu vahel medalite jagamiseks, teistest meestest medalimängu sekkujaid täna olla ei tohiks. Suurt rolli mängib kindlasti see, kuidas jooksud jaotatakse. Vastavalt jooksude paigutustele ja radadele tuleb ka natuke jooksu plaanis mingeid muudatusi peas teha. Kas tuleb kiire algus või väga kiire algus, mingit sörkimist ega pussutamist täna menüüs ei ole. Homme on lootust uuesti 4x400 Eesti rekordit püüdma minna. Eelmisel aastal kahjuks see ei õnnestunud. Sepp, Nazarov, mina ja Nõu. Tõmmet peaks meeskonnas olema. Loodame, et tuleb ka ära.
Eelmine nv sai U23 EMV väljaspool arvestust 400m joosta. Kerge vormi testimine. Sain kehalt positiivset tagasisidet, et kõik on õiges konditsioonis. Aeg 49.14. Esimesed 200 olid elu kiireimad, aga pärast seda tuli teha väike pidurdus ning ei hakanud sealt ka enam kordagi pressima. Viimased 100 lasin juba väga rahulikku 400 mehe sörki. Oleks tahtmist olnud, oleks ka rekord tulnud, aga treeneriga olid teised plaanid kokku lepitud.
Loodan, et täna ja homme suudan enda võimekuse realiseerida, vorm on hea, vaim on valmis, keha teab mis on tulemas, ootused ja lootused on kõrged!

Eesti Karikavõistlused läbi. Menüüs oli 300m, aeg 34,68 ja selle pingutuse eest kokkuvõttes teine koht. Rekordi parandust 0,17 eelmise aastaga võrreldes.
Rajad olid mulle väga sobivalt paika pandud. Mesila 4-l, vend 5-l ja ise 6-l. Pärast pauku pane ainult hirmuga minema ja kestad kaua kestad. Lootsin ennast korralikult kinni joosta, et pärast jooksu püsti ei seisaks. Kuidagi ei läinud see viimane käik sisse, et saaks täielikult peenestada. Ootasin juba kuskil 150 juures poisse kõrvale, aga ei tulnud neid kuskilt. Mesila võttis 250 peal juba täieliku kangi, seega teda ma kahjuks ei näinudki. 250 peal nägin korraks 5-l rajalt tulnud Jaaku, siis tekkis hetkeks väline stiimul, see väike extra push teha. Kahju, et ennast käima ei saanud, ootasin endalt natuke paremat aega.
Jooksu plusspoolteks võib lugeda kindlasti seda, et pikemate lõikude ja suurema mahu tegemine on ennast ära õigustanud. Jooksu lõpu osas kangi ei tulnud, seega kiirelt jooksmist kartma ei pea ning 400-s võib vähemalt sama tempoga peale lennata, kui isegi mitte natuke kiiremini. Kuskilt mingeid juppe kehal lendama ei hakanud, mis on alati suur võit. Uus naelik töötab võistlustingimustes väga hästi ning rekordeid joosta on alati hea.
Jooksu miinusteks kindlasti see, et ei saanud korralikult käima ennast. Hetkel puudub veel see teravus, millega korralikult rajal lõhkuma minna ning start jäi ka nigelama poolsemaks. Agressiivsust on veel vajaka. 3 nädalat aega seda leida ning rajalt luubiga otsida.

Jooksu aegu pärssis kindlasti korraldajate poolt vastu tatti lastud ajakava. Meeste 300m jooks hilines umbes 30 minutit. Kui oled ikka kofeiini tablad sisse laadinud ja finalgooniga üle ujutanud, siis kõige meeldivam see ootamine seal ei ole. Jooksjad viidi välja ja ning eelduspärast saab enne jookse ka korra pakke proovida, hoolimalt sellest mitmendas jooksus sa oled. Seekord lajatati kohe esimene jooks pakkudele ning starti korralikult läbi proovida ei saanudki. Seega pettunud.

2017 aasta läbi ning 2018 rõõmsalt alanud.

Vahepeal on ka natuke juhtunud. Malta laagri lõpust on juba pea kuu möödas. Laager oli töine, nagu alati. Jooksude maht minu puhul on kindlasti suurenenud ning selle pealt eeldan ja loodan ka positiivset arengut. Enamus trennid suutsin täies mahus kaasa teha, kuid tuli ette ka põnevamaid hetki, kus keha otsustas, et nüüd on sein ees, millest enam läbi ei pressi. Laagriga jäin seega rahule. Piire sai kombitud.
Möödas on ka esimene võistlus. Karel Leetsaare mälestusvõistlustel käisin 60m proovimas. Aeg tuli täpselt selline nagu ma arvasin, et see tuleb. 7.42. 0,1 kiirem kui eelmine aasta samal. Päev enne sai härra Nõuga üks korralik „keevitamine“ trennis ära tehtud. Hetkel trennide tähtsus kõrgemal kui võistluste lõppajad.

Üldine foon on väga positiivne. Hetke seisuga olen parandanud nii rinnale võtu, rebimise, jänni ja paigalt viisiku tulemusi. Trennides jooksu rekordeid me ei mõõda, seega neid ei oska kellelegi ette laduda, kuid on tunda, et samm uuele tasemele on tehtud. Seda nii mul, kui ühel teisel kiiremal poisil.

Kes soovib end minuga võrrelda, siis statistilised näitajad on sellised :
Pikkus : 188
Kaal : 74kg
Rinnale võtt : 105
Rebimine : 80kg
Paigalt viisik : 16.69

Nüüd liigume mahtude pealt kiiruse peale nii jõus kui jooksus. Hetkel on asjad väga hästi täkesse läinud. Eriti head efekti on tunda uue lõigutrenni pealt, mille kavasse oleme lülitanud. Kohe on tunda, et läheb õigesse kohta. Pärast seda muidugi hästi püsti ei taha seista, aga seda magusam on. Eriti hea meel on teisi, iga päev arenevaid, noorsportlasi prügikasti või wc potti kallistamas näha.

Hooaja võistlusplaan on ka juba suhteliselt paigas.
13. jaanuar Harjumaa MV – 60m
28. jaanuar Eesti KV – 300m
17. veebruar – 400m ja 4x400m

Sinna vahele võib veel üks start kuskile tulla, kuid ei ole päris kindel. Elame, näeme.
Asjad liiguvad õiges suunas, jalad liiguvad all kiiremini kui kunagi varem ning laktaati pritsib juba silmadest. Loodetavasti lähevad ka ajad sellisteks, mida minu silmad enne tablool näinud ei ole.

2017. aasta treeningud on alanud. 2018 august ootab EM. Vahepeal on natuke targemate meestega aru peetud. Mõningatest liigsetest kohustustest loobutud. Mõtteid mõlgutatud, elatud ning veel targemate meeste anekdoote kuulatud...

Võib öelda, et nüüdseks on trenni juba natuke tehtud. Päris kindlasti võib väita, et mahud on eelmiste aastatega oluliselt suurenenud ning ka jooksust on mingi parem arusaam tekkinud. Äkki on juba päris meeste trenn? Lõikude päeval on 300-d lõigud vahetud 400-te vastu. Üks pikem lõigutrenn on veel juurde võetud. Eks mahte võib paugutada kõvasti, aga lõpuks vaja ikkagi võistlusrajal tegusi teha. Loodame, et tuleb, ise usun, et tuleb. Samas hõigata veel natuke vara.

Vaimu värskenduseks sai kuu tagasi poistega Madsal RÕVEDALT trenni käia tegemas. Nüüdseks omadega Maltal treeninglaagris. Treeningpartneriteks Jaak poiss, Tony Nõu ja Kaarel Tilga. Supp mille sees ennast segada saab lasta on õige kõvaks läinud, loodetavasti tuleb ka midagi ilusat. Esimese hooga on segadus siin Maltal päris suur. Teistpidi liiklus paneb natuke jala värisema küll. Kaardil tundub küll väike koht, aga kui ringi hakkad liikuma, siis oled iga nuka peal kinni või ummikus. Erineb väga kõigest muust, kus enne laagerdamas on käidud. Staadion on samas olemas ning mis kõige olulisem, on soe ning ei pea muu jamaga tegelema. Lõiku saab poistega kõvasti lammutada, ole ainult mees ja võta jalad perse alt välja!

EMV - 400m 48.70 3-koht
EMV - 400mtj 51.61 2-koht

Midagi ilusat selle võistluse kohta öelda väga ei ole, aga proovime objektiivseks jääda.

400 meetrit ei läinud tegelikult jooksma üldse aja ega koha pärast. Lihtsalt seepärast, et teadsin, et on võimalik medali peale tulla ning läbi selle sügise jaoks natuke spordi jaoks raha tekitada. Muud sisu selles ka ei olnud, võib-olla sellest ka selline loid jooks. 400 meetris aeg oli nagu ta oli. Ei olnud ka selle hooaja parim. Jalad olid küll selle hooaja parima tundega. Soojendul tunne oli hea, väga raske ei olnud olnud, kuid teravust kahjuks hetkel lihtsalt ei ole. Pakkudelt minema, esimest 50-60 meetrit oli julgust joosta, aga siis sai see miskipärast otsa. Tervet seda hooaega on ilmestanud enesekindluse puudus ning see väljendub ka jooksu ajal. Ei tea küll mis see 200m vaheaeg oli, aga kiire see olla ei saanud, sest tunne oli veel liiga kerge, mis selle koha peal olema peaks. 200 peal üks käik juurde, 300 peal veel üks käik juurde ja raske raske ei olnud kordagi. Ei kasutanud enda võimekust ära ning alustasin liiga aeglaselt. Pärast jooksu olid ainult peas mõtted ja kehas rasket rasket väsimust ei olnud. Usun, et 48,2-3 kanti oleks olnud võimekus joosta.

400mtj. Kuna päev enne täiesti peeneks ei tõmmanud, niiöelda kerge lahtijooks. Füüsiline tunnetus oli tera parem siledat joostes. Teadsin, et kehas on uue rekordi jooksmine täitsa sees olemas, aga vaimselt ei tohi murduda, peab näljane olema, et seda aega joosta. Käis pauk ära, suhteliselt okeid esimesed 2 tõket. Jaak tuli kuskil 3 peal kõrvale, tundsin, et see ei ole ületamatu tempo, et kaasa minna, aga taaskord nälga, tahtmist, enesekindlust kuidagi ei ole ja kui seda ei ole, siis seda raja peal ka järsku juurde niisama ei teki. Kuni 5-i oli kõik väga hästi. 6 oli esimene, mis tuli raskelt ja tavaliselt teen seal ühe tugeva käiguvahetuse, et lõpuni head rütmi hoida, aga 7 tõkke peale läksid juba sammhüpped, mitte jooksusammud, kadus kiirus, miskipärast kadus sisemine viha, seal raja peal HULLULT paugutada. Aeg 51.61. Selle hooaja parim, elu teine aeg. Head head tunnet ei tekkinud jooksu ajal kordagi. Oleks pidanud vast julgemalt ja agressiivsemalt alustama. Oleks saanud ka Jaagu kõrval natuke kauem olla, et teda utsitada. Ühtegi head emotsiooni nende kahe päevaga ei tekkinud enda võistlemise koha pealt, millest on kahju.

Eks ootused pärast talve oli suured ning tahvet oli palju, palju... Tervet suvist hooaega vaadates ei olnud tegu üldse halva aastaga. Elu parim aasta kergejõustikus. 3x eestikate kulda, 1 hõbe, 1 pronks ja Balti meister. Aastad tagasi sai ainult unistatud sellistest näitatajatest, aga aeg on edasi läinud ning medalid ei mängi enam nii suurt rolli. Pigem olla Euroopa 30-s kui Eesti teine.

Suvine võistlemine on selleks korraks läbi ning nüüd 2 kuud saab rahulikult mõelda selle peale, mis sügisel paremini, mida rohkem ja mida vähem. Vaim tahab puhkust saada ning natuke teistsugust elu elada. Natuke on selline tunne, et oleks 10 kuud elust maha visanud, aga siiski väga õpetlik hooaeg. Elu õpetab, kahe töö kõrvalt ikkagi sellisel tasemel sporti ei ole võimalik teha. Hea et see juhtus see aasta ja saab need vead tegemata jätta, et järgmine aasta Berliinis korralikult Eestit esindada. 50.70 EM norm. Ei tundu ühestki otsast võimatu. Aastad pole vennad ning sport ei ole trepp, mida mööda ainult üles hea minna. Teeme järeldused, teeme sammu tagasi ning siis kaks edasi! Kui veel midagi head sellest aastat leida, siis kogu protsess oli see aasta kuni juuni keskpaigani kõige nauditavam, sportlik protsess. 2x laagris käidud, suurte ja kiirete poistega nüüd juba päris trenni tehtud.

Tänud kõigile, kes aitasid nii nõu, jõu ja jooksusammuga! Sügisel Nõmme metsade vahel näeme juba targema, värskema ja motiveeritumana ! #espepoisid #teamjagor

Üks suve iseloomustav pilt...

Euroopa karikal käidud ja sai ka joostud, selle üle kõige rohkem hea meel, et saime sama pundiga joostud, kellega koos Balti matšil jooksime !

7. koht ja ajaks 3.10.36. Jooksime järjekorras Nõu, Suur Jagor, Sepp ja mina. Lootsime poistega 3.08 kanti joosta. Jäi minu ja Sepa taha see aeg. Ankrut joosta meeldib.

Arvatavasti minu elu tähtsaim jooks, kuigi kaalukausil enam midagi ei olnud. Natuke käsi ja jalg värisesid ka. Call-roomi minnes ei olnud veel erilist närvi, aga call roomis vett juues sain aru, et pole vist elus veel sedasi väristanud. Tõstsin pudeli suuni, hea et pudeliga suule pihta sain. Panin kiirelt pudeli maha tagasi, et keegi aru ei saaks. Tore on see, et need olid lennust elu kiireimad 400m. Etapiajaks 48.1, aga ajalises ja tunnetuslikus mõttes ei saa üldse rahul olla. Lootsin joosta 47,7 kanti. Suurele areenile jõudis tegin veel ühe lahtijooksu ning siis tõmbas vasaku tagareie krampi ära. Võttis oleku kohe maru jahedaks, et kas ongi kööga. Rullisin peale ning ei julgenud rohkem liigutada, et jalga säästa. Vaim oli väga valmis jooksma, keha ei tahtnud vist nii väga joosta, kuigi soojendusel tunne oli hea. Kuna oleme rohkem puhkusele keskendunud siis sellist head toonust kehas ei olnud, mille pealt esimest otsa kiiremini joosta ja purakat panna. Esimese otsa tulin nii kiirelt kui jalg lubas, et krampi ei tõmbaks. Lõpusirgele jõudes jala krambist ei olnud enam haisugi, aga siis hakkas järk järgult kõht krampi minema. Teadsin, et tagant tuleb Rumeenia vana, aga polnud vähimatki aimu, kui kaugel ta on. Vahe jäi lõpuks 0,19.

Pärast jooksu oli ikka väga süsi olla. Esimese hetkega ei olnudki midagi nii hullu. Tegin Eesti karikast omad järeldused ja sõin varem. Jooksu ja viimase söögikorra vahele jäi umbes 4,5h. Suutsin vist kehast viimase välja pigistada, sest esimest korda elus ei suutnud sisikonda sees hoida. Vend kõndis keset kettimist mööda, patsutas õlale "Õigesti joostud !". Väga värskendavad sõnad.

Tean, et olen paremaks suuteline kui praegused jooksud seda näidanud on. Nüüd saab korralikult trenni teha, kehasse korralik purakas sisse laduda ning Eestikatel täispanga peale minna. Loodan seal endale ja kõigile teistele, kes kaasa elavad, midagi ilusat pakkuda ja suurte poistega natuke mürada! #peace

Eesti karikal võistlemine selja taga.

400mtj - 52.32 ja 1. koht

Aeg oleks võinud ikkagi alla 52 sekundi olla, siis oleks selle võistluse eesmärk täidetud olnud. Ilm ja enesetunne oluliselt kehvemad kui Lätis, aga sekund kiirem. Jooksurütm oli siis esimest korda selline nagu ta põhimõtteliselt olema peaks. 7-i tõkkeni 13 sammu ja lõpuni 14. Kahjuks viimasel tõkkel lõin vist vedelaks ja puterdasin järsku 15. Sealt korralik ajakadu otsa. Ilma selleta olekski vast juba alla 52 tulnud.

Suurim mure on kiirus puudujääk. Esimesed 200m 54 sekundi meestega koos. Natuke kahtlane. Lõpujoont ületades erilist väsimust sees ei olnud. Kui pärast jooksu jalgele jääd, siis maksimaalsest pingutusest on asi kaugel. Läti nädalavahetus on veel kehas ja jalgades. Paanikaks ei ole põhjust, tean kus ajad kinni on. Värskus tuleb, tulevad ka ajad.

Järgmine võistlus Euroopa Karikas Vaasas nädala pärast. Menüüs on 4x400m 3-s vahetus, eeldusel et Rasmus Mägi enda hiilgust Eesti 4x400m meeskonna peale ei lase. Loodan seal end pildituks joosta ning poistega head emotsiooni koguda ! #peace