Erik Jagor (27)

Selleks hooajaks siis jooksudega kõik, väike ülevaade, hinnang olukorrale.

EMV teine koht. Ajaks 51.24.

Enne jooksu oli kohe korralik närv ja värin sees, mis loob head eeldused heaks tulemuseks. Kui närvi ei ole, siis tihtipeale ei taha ka midagi erilist sündida. Jooksu asetus oli väga hea, kiired tagant tulevad, siis tuleb ise ka kütta. Lootsin kohe alguses lauluga minema panna, aga need kiired käigud ei tahtnud kuidagi sisse minna ning jäigi mingis mõttes sellises lonkimiseks terve tee. Sellest on väga kahju. Oli see siis närv, mis selle kiiruse ära sõi või kerge värskuse puudumine pärast Horvaatia jooksu, ei tea ole kindel. Rütmiliselt klappis jooks väga hästi. 7 tõkkeni 13 sammu ilma suuremate probleemideta ning lõpuni 14. Kuna algul ei tahtnud käigud hästi sisse minna, siis lõpus jäi jälle jõudu üle. Viimaselt tõkkelt maha tulles oli seda jõudu kohe liiga palju alles, mis valmistas kokkuvõttes pettumuse. Enda hinnangul jooksin selgelt alla enda võimete. Läksin sihtima aega 50.70 juurde, mis on kehas täitsa olemas, aga tundub, et rohkem on vaja peas asju kinnistada kui kehas. Samas on hea poodiumil olla ja terve olla.

Nüüd hiljem jooksu analüüsides ei vaata siit otseselt midagi väga ilusat vastu. Ühtegi tõkkevahet alla 4.0 ei tulnud, mis on täielik müstika. Trennis tulevad vähemalt algul need 3.80 kanti, seega esimese 3 tõkkega andsin seal juba pool sekundit ära ning ega siis midagi maagilist oodata ei olegi. Niiet tööd jooksu mõistmise ja häälestumise osas on veel kindlasti palju teha. Kui pärast jooksu panin endale hinnanguks 5-, siis nüüd paneks lihtsalt ühe ausa 4.

Hooaeg kui selline oli kokkuvõttes päris arvestatav. Hea meel selle üle, et trenn on taaskord muutunud naudinguks ning hasart ja tõmme on kehas ja peas tagasi. Viimati nautisin spordi tegemist sellisel tasemel, kui aasta oli meil 2016. Pika peale saime sellest müstilisest vigastusest ka lahti, mis mind pikalt kummitas. Hooaeg väga stabiilne, kuid ilma selle ühe ilusa maasikata. Kokku tegin 400 tõkkes 4 starti. Plaanis oli teha viis, kuid see väike spasmi häda võttis ühe jooksu ära. Oli sellest kasu või ei, ei saagi kunagi teada. Kindlasti võtan sellest spasmi kasjakist kogemuse kaasa, et järgmine aasta kogu aasta puhaste paberitega läbi tulla.

Ogre - 52.08
Tampere - 51.65
Lahti - 51.57
Tallinn - 51.24

Hea meel stabiilsuse ja selle üle, et saan tervena sügisele vastu minna.

Hooaja tipphetkeks jääb kindlasti Horvaatias 4x400m teatejooksu viimase vahetuse jooksmine. Eriti selle esimesed 200m. Sellist purakat ei ole veel jalast välja tulnud nagu seal tuli. Hooaja madalaimaks hetkeks on vast teatejooksus joostud 49 sekundine vahetus o_0.

Kogu hinnang hooajale on vast 5 väärt, EM normiga koos oleks see 5+ väärinud, see on minu isiklik hinnang kogu asjale.

Kui keegi tunneb, et tal on teadmisi mida ta minuga jagada tahab, et minust parem sportlane saaks, siis olen uutele tuultele avatud.

Tänud kõigile, kes kaasa elasid, emotsioone said, emotsioone jagasid, aitasid terve püsida, kellega koos treenisin, jooksin, kellega koos oksendasin, kellega koos surin, kellega koos sitta mängisin. Kindlasti on ilusate lugude juures alati neid, kes taustal kannatama peavad, tänan ka teid!

Olge mõnusad, musid püksi, sügisel metsas näeme ja teeme veel ühe aasta!

Väike kokkuvõte kahe viimase jooksu emotsioonidest ning mõtetest.

Pärast baltikaid on saanud teha 2 jooksu. Esimene Tamperes ning teine Horvaatias.

Tamperes 400mtj - 51.65. Tunne oli hea, rada oli hea, tuul oli hea. Külm oli. Tegin väga terava ja agressiivse soojenduse, et kõigile ikka puid ahju laduda. Sooja oli 15 kraadi. Soojakreemi unustasin hotelli, see tundus juba eos viga, kuid ei lasknud ennast sellest segada. Terve aeg soojendusel natuke kiskus, aga ega iga väikese kiskumise peale ei saa häirekella lüüa. Enne starti sai ühe korra proovida ning siis jooksin esimesse tõkkesse toorelt sisse, mis väga palju kindlust ei andnud. Anti start, panin ajama, väikeses teadmatuses. Pärast 3-t tõket hakkas tagareies mingi väga imelik pinge kogunema. Pärast 4-t käis sealt mingi plõks läbi ja järsku valu kadus. Päris jooksma ei saanudki nagu kordagi hakata, sest ei teadnud mis seal jalas toimub. Viimaselt tõkkelt maha tulles vaatasin, et olen neljas ja mingid Soome gangsterid juhivad. Panin viimasel finišisse täie rauaga ja hakkas tagant jälle räigelt kägistama see jalg. Sommid panin paaki ja teine koht. Esimest korda elus motiveeris raha jooksma, 300 euri ikkagi! Pärast jooksu kõndida ei saanud. Hiljem selgus, et tugev spasm.

Spasmi tekkest kuni uuesti naelikuteni läks 3 nädalat aega. Eesti karikal seetõttu joosta ei saanud, aga ei hullu. Tegime plaani valmistada Eestikateks. Plaan liikus õlitatult. Horvaatiasse VEM-le saamise kandsin juba eos maha. Kuid järsku hakkas juhtuma. Marek Niit tõmbas tagareie ära ning Rasmus Mägi ei tahtnud ikkagi lõpuks koondisele appi tulla. Tõtõõtõtõõõ - Erik Jagor. Nagu ikka "one man's trash is another man's treasure".

Varaždin, Horvaatia - 4x400m - 3.08.95. Nazarov, Tipp, Jagor, Jagor. Enda vahetuse aeg lennust 47.5. Elu kiireim vahetus. Mulle jäeti viimane vahetus. Mõnusalt pinged peale kohe, aga samas tõesti väga loogiline järjestus. Eelnevatel päevadel joostes ja soojendusi tehes oli tunne väga hea, seega ootasin jooksu väga. Call roomides oli juba päris hea sabin sees, aga eks seepärast me kõrgemale tasemele tahame saada, sest seal on kiirused suuremad, panused suuremad ja pinge suurem. Selle eest saab emotsiooni kuhjaga. Esimesed 3 vahetust tegid kõik enda töö väga hästi ära. 200m enne enda vahetust vaatasin, et täitsa pekkis, et ma saan pulga ikka väga ees otsas, nüüd ei tohi väristam hakata. Sain pulga kätte ja panin kohe pmst täiega ajama. Tegelikult teadsin juba enne jooksu, et minu vahetuses on minust soliidselt 2,5 sekki kiiremad vennad letis. Samas nii head enesetunnet ja tõmmet ei ole jalgades viimased 3 aastat tundnud. Tagasi hoidma ei läinud. Ladusin rõõmsalt kõik letti. 100 peal kõike super, 200 peal ei tahtnud isegi uskuda, et mängus olen. 250 peal tekkis esimene raske moment. 300 peal hakkas veits lappama juba. 350 peal võtsin vist kõige hullema haamri mida veel elus saanud olen. Läti kapten tegi minuga viimase 50m 1,2 sekundilise vahe. Päris karm. Samas tasemevahe oli konkreetne.

Väga lahe võistlus. Siia maani üks lahedamaid ja rohkem emotsioone pakkuvamaid võistlusi, kus seni käinud olen. Eks seal mingeid murekohti korralduse ja muude kohtade peal oli, kuid kokkuvõttes olen väga rahul, et seal joosta sai. Kiirust oli, pinget oli, meeskonna tunnet oli, hääl sai ära karjutud ja muidugi võita on alati hea tunne!

Järgmine start on pühapäeval ja seal nokitseme juba tõkkeid. Pärast seda on selleks aastaks kõik.

Väike ülevaade olnud võistlustest, hetke konditsioonist ja tulevastest jooksudest.
Siiani olen maha saanud nelja võistluse ning 5 jooksuga.

Gustav Sule memoriaalil 400m – 49.01. Aeg suhteliselt prügi, aga kuskil tuleb see hooaja avastart ära teha. Tamme staadionil jooksmine ei ole kunagi väga oodatud tegevus olnud. Samas hooaja alguse kohta käib ka, ei ole kiiremini kunagi alustanud suvel jooksmist. Esimene osa jooksust oli nõrk ning ega seal rohkem midagi väga päästa ei olnud, peamine, et 50 sekundiga ei jooksnud.

EMV teatejooksudes. 3.19.01. Jooksin teist vahetust ning ajaks mõõdeti 49.5. Omast arust panin kõik välja, mis võtta oli ning tagasirgel puhus selline orkaan tagant, et üle joone tulles olin kindel, et elu kiireim aeg. Tuli välja, et hunnik sitta. Vahel tuleb vist sitta ka süüa.

Lahti Motonet GP 400mtj – 51.57. Esimese tõkke kohta super aeg. Ilm oli hea, tuul oli hea, rada oli hea, konkurendid olid head, aga esimese jooksu kartlikus ning teadmatus kollitab alati. Tunne oli vähe pehme, seega head kiirust sisse ei saanudki. Selline rahulik tiks läbi terve distantsi. Korraliku haamrit ei saanudki, seega see pettumus. Jooksus parandamise kohti oli palju, seega see lisas palju enesekindlust. Elu teine aeg ikkagist ning vigastuse hõngu ei olnud kuskil. Võib vist öelda, et sportlikust vihast ja üleüldisest agressiivsusest jäi puudu, et 50 sekundi sisse tulla.

Balti matš 400mtj – 52.0 ja võit. Hea ilm, hea tuul, super tunne. Selline tunne oli küll, et nüüd tuleb alla 50 sekundi see laks ära panna. Esimese otsa jooksin vast elu kiirema, aga arvasin vist, et olen parem kui reaalsus oli, tahtsin liiga lihtsalt saada. Pärast 3-t tõket ei näinud enam kedagi, harjumatu. Tavaliselt on vedurid ees kellest kinni hoida. Lootsin täitsa puusalt seda teist otsa joosta, aga optimism maksis kätte. 7 tõke jäi juba väga kaugeks ning hakkasin lendamiskursuseid seal hoogsalt jagama. Lasin kehast pinge välja ning sealt august enam naljalt välja ei tule. Jällegi jäi agressiivsusest puudu, aga panin täiega lõpuni ära ning üle pika aja oli pärast jooksu ikka väga rõve olla. Sai tühjaks joostud, see meeldis. Aeg oli sekundi jagu kehvem kui see, mida minimaalselt jooksma läksin. Standardid on tõusnud, mis on väga hea. Sellest jooksust saab kiire ja hea lõdva rütmiga esimesed 220m kaasa võtta ning mällu kinnistada.

Balti matš 4x400m – 3.12.95 ja võit. Võita on meeldiv. Enda vahetuse ajaks sain 48.0. Tõkkest oli veel jalg veits tönts ja seda esimest teravust minus ei olnud, aga jällegi ei ole nii kiiret vahetuse aega saanud, seega selle üle jällegi hea meel. Päris rahul ei saa olla, enne kui need vahetused 47 sekundi sees olema ei hakka.

Pärast baltikaid on siin ka paar mahlasemat sileda ja tõkke trenni sisse mahutatud. Tõkkes tuleb trennis 5 tõkke taha sellises tempos nagu võistlustel. Paar head 200m trenni väikse pausi pealt ka sisse mahutatud, mis annavad aimu, et kiiruslik vastupidavus peaks olema täitsa uuel tasemel. Üks eriti magus 500m trenn on ka sisse libistatud. Hea on ikka ennast täiesti hauda joosta. Kui seda ei naudi, siis pole mõtet selle 400m peale väga mõelda. Seega asjad liiguvad vast õiges suunas.

Tulevate jooksude osas. Homme Tamperes 400mtj. Rada seal kindlasti hea, suhteliselt viisakas seltskond. Ilm on veel selline kahtlane. Tunne on hea ja lähen kindlasti julgelt peale, et esimese otsa kiirust ning enesetunnet maksimaalselt kasutada. Kõige kõvem mees on rekordiga 49 poole peal, aga suuremaid alati hea kollitada.

Eestimaa suvemängudel on kerge plaan joosta 100m ja 4x100m. Suhteliselt ebatraditsionaalsed alad, minu jaoks. Teade kindlasti, individuaali veel vaatab. Kui ilm väga kusine, siis individuaalses arvestuses jalgadega riskima ei lähe. Teadet saab hea trenni ja hea seltskonna eest joosta.

21. juulil toimuvad eesti karikavõistlused ja seal kindlasti 400m. Saab korra heas konditsioonis sileda 400m ka ära proovida, et joosta nii kuidas keha kannatab ja looma sees on. Lähme lihtsalt lammutama ja ribadeks jooksma.

Selle ajani on plaanid paigas, edasi juba vaatab. Kindlasti tuleb tõsisem trenni tsükkel enne EMV teha, et keha jaksaks ratast ringi ajada. Seniks, tehke trenni ja head realiseerimist!

Viimasest postitutsest on normaalselt aega möödas. Samas on ka viimasest võistlemisest normaalselt aega möödas. Viimane jooks oli 2019 EMV 4x400 ja viimane tõsine jooks oli sama võistlus aasta tagasi.

Annan väikse ülevaate nendele, keda võiks kottida see, mida ma raja peal teen või teha võiksin.

Vigastuse hirmus ja mõttes treenimine on olnud väljakutsuv ja hasardid tekivad teistesse kohtadesse, kus sprinteril need olema peaks. Eesmärk võiks olla kiiresti joosta, mitte see kui kooma suudad enda 500m lõikudega joosta. Neid on palju tehtud ja tundub, et nendega on saavutatud ka suhteliselt okei vastupidavus. Päris kiiresti ei olegi veel midagi teinud, aga näitajad on vast täitsa korralikud. Kõige kiirem liigutus, mis trennis tehtud on 200m – 24.5. Selline B klassi tase.

Füüsilised näitajad on tegelikult kõigi aegade paremad. Koondise kogunemisel tegin rekordid 30m lendlähtes, jännis, paigalt kauguses ja paigalt viisikus. Jõunäitajates olen ületanud kõik eelnevate aastate rekordid. Ka kaal on natuke tõusnud, 72kg on muutunud 76kg. Olen juurde võtnud. Niiet paberi peal on kõik ilus ja tore.
Suuremas osas olen ebameeldivast ja mõttetust vigastusest üle saanud. Jooksmist ei sega, aga hoiab ennast vaikselt meeles. Kui sellega ei tegele, siis tuleb sealt kindlasti palju pahandust, millest on juba suht kopp ees.

Treeningute osas olen viimase 4 kuu jooksul teinud rohkem pikki lõike ja jõudu nagu need vigased ikka teevad. Treeningkavas eelnevate aastatega väga suuri muutusi ei ole teinud. 2 jõuharjutust on muutunud ning iga nädal algab esmaspäeval meelt lahutavate 200m lõikudega. Tegu on progresseeruva trenniga, mis peaks lõpuks kulmineeruma 2x200m 22s 3 minutilise pausiga. See tähendaks muidugi seda, et trennis tuleks 2x kiiremini kui ametlik rekord. Samas asjad liiguvad praegu päris heas suunas ja enesekindlust on viimaste nädalatega kõvasti juurde tulnud. Jätkan ikka Valter Espe käe all ning mingi osas arutan Niidu poisiga läbi, et mingit uut energiat plaani sisse tuua. Enamus treeninguid teengi hetkel Marek Niiduga. Ütleme, et pulli saab, loodame et asja ka.

Põhialaks jääb endiselt tõkete jooksmine suure ringi peal. Tõkkeid olen ühe korra puutunud, täpsemalt kuute. Kui tavaliselt on esimesed tõkete jooksmised täielik prügi, siis seekord päris prügi ei olnud, aga erilisest poeesiast ei saa muidugi veel rääkida.

Võistluste osas.
Täna stardin G.Sule memoriaalil ning jooksen seal 400m.
2. juunil on teatejooksude EMV üks vahetus 4x400m-s.
5. juunil Lahtis 400mtj. Saab jala valgeks.
15-16 juuni Balti Matš, 400mtj tõkkeid kindlasti, vbl saab kerge teatejooksu ka teha.
Edasised võistlemise plaanid veel selguvad.

Hooaja eesmärgiks on trenni tegemist ning võistlemist jälle nautida. Glamuurist ning ühtsuse tundest pakatavast Eesti kergejõustikust tuleb veel max välja pigistada, seega tuleb ikka näpud püsti panni ja ennast korralikult kooma joosta. Mõni tiitlikate norm oleks päris fun teema, saaks maksumaksja raha eest kuskil mõnusas kohas jooksmas käia. Kui kuskilt kehaosast väga juppe välja viskama ei hakka võiks ikkagi need rekordid uuesti üle vaadata ja augustis poistega paar kiiremat kuskil soojal maal teha.