Eleri Etverk (20)

Kas spordiala vahetus????
Viimastel nädalatel on hakanud puhuma uued tuuled minu õuele. Tänu oma erilalale on antud nii palju võimalusi huvitavates kohtades käi ning teha midagi põnevat. Üheks äärmiselt seiklusrikkaks katsumuseks oli Võhandu Maraton.
Võhandu maraton toimus 13. Korda. Seoses ühe ainega ülikoolis, on meil õppejõud sealkanuude ja süstade ja igast paatide tegeleja ning ta andis meile võimaluse, kes soovivadosaleda seal, siis neile ta annab paadi. Ning ühe sõbrannaga tuli meil enda arust mega lahe idee, et võikski minna. Ise teadmata millega end seome, panimegi end kirja. Mingeid eesmärke võistluseks ei seadnud, lihtsalt nautida Eesti loodust ja teha midai uut ja põnevat.
Meie teekond küll päris finišhini ei jõudnud, aga 42km tegime ära. Ise oleme megarahul, sest enne seda maratoni olime üldse ainult kaks korda elus süsta sisse istunud ning mõlemal korral 10km sõitnd, seega võib öelda et ületasime end ikka megalt.
Võistlusest siis natuke, kuigi ma ei tahaks seda võistluseks nimetada… esimesed 100 jahh võistlevad hea koha nimel kuid ülejäänud seal tagapool pigem naudivad sõitu ja rohkem on see fun fun fun. Nii oli ka meile. Võtsime rahulikult ning kulgesime mööda vett edasi. Tempo oli meil selline et 10 km läbisime 1.5tunniga ning meie jaoks oli see piisav. Meie ümber oli samuti hästi tore rahvas. Kõik olid sõbralikud, rääkisid juttu, soovisid edu, saime väga positiivse elamuse sealt.Kuskil alates 25 km läks jõgi hästi kurviliseks ning samuti oli tuul suhteliselt tugev, mis tahtis meid kogu aeg kaldale triivida. Võib öelda et selllel rajalõigul me väga hästi hakkama ei saanud, endal vähemalt oli selline tunne, kuigi liikusime ilusti edasi.
Meie saatuseks sai üks kivi keset jõge,ning üritasime sellest paremalt mööda minna, saimegi ilusti, kuid me ei näinud et paremal kaldal oli puu ning me ei suutnud ka enam paati keerata ning nii me sõitsime end puu alla kinni ja seal ei olnud muud võimalust kui ümber käia.. . ja nii me kukkusimegi külma vette. Me muidugi suutsime sellisesse punkti jõuda, kus sõbranna oli ühel pool kallast ja mina teisel pool… . tema ronis khe paremale poole kaldasse, mina ujusin selle paadiga seal vees mingi 100m teise kaldasse, sest paati ei olnud võimalik sinna kalda saada. Nagu ikkka hommikuti läheb kiireks ning asjad ununevad, meie olime unustanud kuivad riided süstakambrisse panna. Seega pidime helistama oma saateautojuhile et ta tuleks meile järgi. Muidugi me telefonid peale suplust kummalgil ei töötanud… . õnneks sõbrannal veidi viskas pildi ette ning saatsime lihtsalt kaks sünumit sisuga „paanika, appi ning aadressi kus oleme“.
Jõeäärne rahvas oli väga sõbralik ning saime tuppa sooja kuni saime kuivad riided endale.
Enne ümberkäimist olime me mõnusas grupis kus oli rahvas über ja megamõnna oli. Kulutasime selle supluse ja riiete vahetmisega umbestund aega ja siis enam eriti rahvast ümber kahjuks einäinud ning see viis tuju veidi alla. Aerutasime söögipunkti ära ning seal võtsime vastu raske otsuse et nüüd lõpetame. Kuna meil oli ainult üks paar kuivi riideid veel ning ees ootas kõige hullem osa – kärastikud ja värki, siis olime üpriski kindlad, et käime veel ümber, ning sees oli hirm ja enam ei tahtnud.
Peale võistlust oli mõnus olla ja peast käis läbi et võib-olla läheks isegi järgmine aasta uuesti. Aga eks seda ole näha.
Samuti käisid meie kursuselt veel kaks kutti sõitmas. Sander ja Steven, nemad olid lausa nii tublid et jõudsid lõppu finišhisse välja. Nii uhke nende üle. Hoidsid rekreatsiooni au üleval ;)
Sõbrannaga me tülli ei läinud sõidu ajal ning nii nii tore oli. Aitähh sulle Mari ägeda päeva eest ning suur tänu ka saateautojuhile Jaksile, kes aitas meil paati tassida ning talus meid igas kontrollpunktis.Väga lahe nädalavahetuse sai veedetud teiega :D.

Eleri

Tere kõigile!
Mul on teile mõned rõõmsad uudised
Hetkel viibin Hipsaanias treeninglaagris, aga see ei ole selle postituse mõte. Tahtsin teile täna teada anda, et see aasta alustasime koos T3 Triathlon Team’iga koostööd Arenaga. Arena on eelkõige tuntud kui ujumistarvikute ja -riiete tootjana, kuid samuti toodab ka ta kvaliteetseid triatloniasju nagu näiteks trikoo ja kalipso. Lähemalt tutvuda saab veebilehelt https://www.arenaswim.ee/
Omapoolt tahan saata Hispaaniast tervitused Arenale ja ma olen väga tänulik teile. Tänu teile on mu treeningud kvalietetsed ja mugavad. Suur suur aitähh.
Samuti suured kallid Eesti poole kõikidele lähedastele

Sooja päikese alt tervitab,
Eleri

Veebruari alguses võttis minuga ühendust selline veebipood nagu toidupulbrid.ee. Sain nende poest valida ühe toote ning hakata kasutama seda. Olen viimased nädalad tarbinud bodyfood sarjast - „Energia“. Minu valik osutus sellele, kuna oli kirjas, et see šokolaadiga, ning nagu enamus inimesi vist teab siis olen suur magusasõber ja eriti šokolaadisõber
Pakendilt loeb välja et pulber sisaldab rukkikama, tatar, kaer, 72% tumedat šokolaadi, kreekapõhklid, päevalilleseemned, kakao, mustsõstar ja ingver. Lisaks on pulbris palju vitamiine ja kasulikke aineid nagu B-gurpi vitamiinid, amiinohapped, mineraalained, kaalium, magneesium, mangaan, fosfor, kaltsium, tsink, raud, vask, seleen, oomega-3, oomega-6 ja oomega-9 happed. Välja on veel toodud, et pulbrisse ei ole lisatud suhkrut, mis on igati positiivne.
Toodet reklaamitakse suurepärase toiduna võistlusperioodil, treeninglaagris spordiharrastajale, taimetoitlasele, dieedi ja suure koormuse puhul ning seedehäirete korral. Toidulisand tugevendab immuunsüsteemi, on põletikku pärssiva ja allergiat leevandava toimega. Samuti peaks aitama stressi, närvilisuse, derpressiooni ja unetuse puhul.
Mina olen pulbrit kasutanud jogurti, kohupiima ja keefiriga. Pulber seguneb hästi ning süüa/juua on väga mõnus. Eriline lemmik on kui lisan seda hommikuse smuuti sisse. Samuti olen seda pudrule peale raputanud ja proovinud ka pudru sisse panna keetmisel. Kui pudru sisse panna, siis ei ole see spetsiifiline kamamaitse eriti tugev. Muidu on see maitselt nagu puhas kama. Kellele kama ei maitse, siis ei soovita, aga kellele maitseb, siis suur soovitus, kuna see tõesti annab energiat juurde. Mina tundsin juba peale teist päeva, et mul on hommikuti palju lihtsam üles ärgata ja voodist püsti tõusta. Samuti saan aru, et kui olen seda hommikuti millegagi söönud/joonud, siis see täidab kõhtu väga hästi. Kõht ei saa enam nii ruttu tühjaks ning peab ilusti koolis lõunapausini vastu. Kui kõht ei ole tühi siis see tähendab et mul on ka rohkem energiat ning suudan ka koolis paremini kuulata ja õppida ehk siis pulber täidab oma toime mis on lubatud :D
Ainuke miinus minu jaoks on selle välimus – pulber meenutab saepuru ja pole eriti isu tekitav. Kui esimest korda kaane pealt võtsin siis ehmusin veidi ära, aga nagu öeldakse ära hinda raamatut kaane järgi vaid sisu. Nii kehtib ka selle toote puhul.
Olen tarbinud pulbrit umbes 2 nädalat ja võin öelda, et energiat on see juurde andnud küll. Hommikulti on lihtsam üles tõusta ning süües püsib kõht kauem täis. Pulbrit soovitan kasutada just hommikuti, sest siis annab see energiat kogu päevaks ja aine efektiivsus on tuntavam.
Mina olen pulbri toimega rahul ja soovitan ka teistel seda proovida.

Kõike head,
Eleri

Eile ja täna toimuvad Lasnamäe kergejöustikuhallis kergejöustiku Eesti Meistrivõistlused U18,U20 ja U23 vanuseklassis. Mul oli plaan osaleda nagu iga aasta 800 ja 1500m jooksus. Kahjuks on tervis mind täiesti alt vedanud ning viimased kaks nädalat olen pmst kodus ja voodis Viis päeva sellest olin 38.5 palavikus ja väga halb enesetunne oli. Tegelikult olen juba viimased 1.5 kuud kergelt haige kogu aeg olnud ning normaalselt trenni pole teha saanud. Olen selle aja jooksul olnud kaks korda antibiootikumide peal. Pisar silmis vaatan eestikate tulemusi ja mõtlen et mina peaks seal olema. Aga tervis siiski kõige tähtsam ning hetkel on tähtsaim terveks saada. Kopp ees juba sellest haige olemisest.

Eleri

Nagu lubatud, siis jaanuaris teen ära oma eelmise aasta kokkuvõte.
Kui mõelda tagasi tervele hooajale siis esimese asjana tuleb pähe see, et tulemustest näis kõik nii ilus ja hea olevat, aga see mis nende taga tegelikult toimus oli ränk. Keegi tegelikult ei kujuta ette milline on protsess. Kõik inimesed näevad vaid tulemust.
Negatiivselt jääb mind varjutama mitmed rattakukkumised ja teotahte kadumine. Kuni juuli keskeni oli kõik superilus, aga peale seda hakkas kõik kolinal allamäge minema ja ikka täiesti alla välja. Järele mõeldes ei oska täpselt öelda, kas mul oli ületreenitus(mida kahtlustame), pingelangus või miski muu jama. Selline tunne oli nagu oleks tühjaks pigistatud öhupall, kes üritab ilma õhuta täis minna tagasi.
Aga natuke siis detailsemalt kuude kaupa ka tervest aastast :D
(Detsembrilõpp 2016 ka)Jaanuar algas mul sunnitud puhkusega, kus circa 1,5kuud ei saanud ujumistrennides osaleda ning ka jooksutrennid kannatasid mu alaseljavalu tõttu. Pea ühtegi täismahus ega intensiivset trenni sel ajal teha ei saanud. Mida aeg edasi seda paremaks mul läks, kuigi valu tegelikkuses täielikult mul ära ei kadunud ning selle probleemiga tegelen ka praegu, aasta hiljem.
Veebruaris toimusid U20 EMV kergejõustikus, kus läksin jooksma 1500m ning lõpetasin uue isikliku rekordiga 5.04.43, rekordiparandus 7sekundit.
Märtsis siirdusin Hispaania laagrisse, kus sai korralikult treeningtunde kogutud ning lahedalt aega veedetud. Nagu alati, ülirahul Benidormiga, teenisid mind hästi :D
Aprillis osalesin krossijooksu EMV-l ning 3K ajaga 11.49 Elva metsade vahel tõi aasta esimese meistritiitli. Aeg mitte just superhea aga rahuldav.
Mais tegin kaasa ühe duatloni, kus joosta oli ülikerge, aga rattaga sõita megaraske, siiski võit tuli :D. Mai lõpus oli 3x800m teatejooksude eestikad, kust sain oma elu esimese TÄISKASVANUTE meistritiitli, ülihappy.
Juuni algas otse eksamilt 1500m starti minemisega, kui toimusid Eesti noorte karikavõistlused, kus jooksin järjekordselt uue isikliku rekordi 4.59,64 ja lõpuks sai alistatud see maagiline 5minuti piir. Triatlonihooaeg algas juba 10ndal juunil, mil Paides saavutasin esikoha. Terve võistlus oli kontrollitud, suutsin lausa veest välja koos esimeste naistega tulla (mida juhtub väga harva,enamjaolt ikka kaotan rohkem kui 30sek). Nädal hiljem toimus juba järgmine karikaetapp. Lühidalt öeldes – võit tuli. Vaeva pidi nägema aga jooksma minnes oli asi selge.
Ja juuli algas hooaja tähtsaima võistlusega – ETU Junior Cup Hollandis, mis läks nii hästi kui üldse minna sai. Mina olen rohkem kui rahul oma võistlusega. Veest väljusin suures grupis, rattasõidus tegin tööd ja lasin lulli, ning jooksus andsin endast maksimumi kuni finišhijooneni. Tippvorm sai hästi ajastatud ning kõik õnnestsus sel võistlusel. Kolm päeva peale hollandit tulin Eesti U20 meistriks 1500m jooksus jälle uue isklikuga 4.54,64. Peale seda kolm päeva hiljem toimus Tartu Mill triatlon, kus oli kavas olümpiadistants. Tasuks naiste I koht. Jalad jälle nagu eelnev aastagi verised, see aasta ärakukkumist ei tulnud ja superrahul oma võistlusega. Suutsin jälle näidata et kuulun Eesti tippseltskonda ja kõik peavad minuga arvestama. Samal nädalal toimusid ka elutähtsad otsused/muutused, kui pidin käima ülikoolikatsetel ja ära otsustama mis edasi saab. Tihe graafik.
Ja siin oligi murdepunkt sel hooajal. Kuni Tartu võistluseni oli kõik super, võib-olla isegi liiga hea.. Ja alates sellest hakkas kõik allamäge minema. Ütlesin treenerile et vajan puhkust, tegin nädalase puhkuse. Peale tulid triatloni eestikad. Läksin sinna võistlema sest see tundus õige, misest et mu keha ütles midagi muud. Läksin, nägin, võitsin jälle. Samal ajal tundes et kõik on halb ja ainult halb. Aga võtsin end kokku ja panin eesmärgiks et kuni Riia ETU Cupini teen korralikult trenni ja peale seda mõtlen mis edasi saab.
August tuli ja tuli Riia. Trennid tehtud, ise samal ajal tundes et noo midagi on ikka valesti. Läksin siis võistlema ja noo ujumine – kehvemat olla ei saakski, rattasõit – kukkumine, jooks – lihtsalt jooksin lõpuni. Nii see läks – 13. august ei olnud minu päev. Augusti lõpus läbisin Grand Fondo Estonia – 232 km Tallinnast Tartu rattaga. Ükssuurimaid eneseületusi, misssest et kann valutas nädal aega peale seda.
Oktoobris toimus Eesti karikavõistlused murdmaajoksus. Pälvisin esikoha U20 vanuseklassis ja sellega mu aasta lõppeski, ei ühtki võistlust peale seda, ainult puhkus.
Novembris aasta lõpetamine triatlonis.
Nagu näete, Eestis ma see aasta ühtgi kaotust ei saanud, sellest ka väike artikkel ilmunud – https://virumaateataja.postimees.ee/4201253/viiest-viis-noorel-triatleedil-on-kuldne-aasta . viiest triatlonivõistlusest viis võitu. Kergejõustikus 17sekundiline parandus 1500m jooksus. Näitab et areng on toimunud. 4 EMV medalit, millest kolm kuldset ja palju võite. Ülirahul oma tulemustega, aga see tunne millega osad võistlused sai võisteldud ei olnud see õige enam. Muidu elu parim hooaeg, kui nii saab öelda. :D
Valmis järgmiseks aastaks :D
Eleri

Pole ammu endast märku andnud…

Ma tahtsin kirjutada juba novembris oma hooaja kokkuvõte ära, nihkus see edasi detsembrisse ja nüüd on juba uue aasta jaanuar. Ma olen mitu korda üritanud alustada, aga kohe kuidagimoodi ei jookse see jutt enam. Täna ma ei kirjuta ka oma eelmise aasta kokkuvõtest, aga luban et teen selle jaanuarikuu jooksul ära. Hooajast on peas mitmed erinevad tunded ja neid on raske kirjelda, läks hästi aga samas mitte… Aga sellest lähemalt juba järgmises postituses.

Täna tahtsin lihtsalt teada anda, et olen tagasi rajal. Käisin üle poole aasta taas kergejõustikuhallis trennis. Ütleme nii et raske oli, väga raske, aga oii kui hea tunne. Eesmärgiks olen võtnud 23 päeva pärast toimuvad Eesti Meistrivõistlused kergejõustikus, kus plaan joosta 1500m. See on plaan aga kas ka teostub on hetkel suure küsimärgi all. Kuna ma olen juba kolm nädalat olnud haige ja vorm on hetkel väga kehvake ja enesetunne endiselt nõrk. Üritan haigusest lahti saada, aga aru ma ei saa mis mul viga on.. Loodame parimat ja hetkel veel usun, et suudan piisavasse vormi jõuda et olla konkurentsivõimeline :D. See aasta olen ma juba U23 vanuseklassis, seega pean võistlema endast kolm aastat vanematega. Aga ma saan hakkama.

Eleri

Eelmine nv toimus Eesti KV murdmaajooksus. Minu ülesandeks oli klubile maksimumpunktid tuua ja nii ka õnnestus ilusti. Endal oli enesetunne väga raske. Näha oli et hooaeg on ammu lõppenud ning vorm suhteliselt kadunud. Nädal varem põetud haigus jättis ka jooksu jälje.
Rada iseenesest oli minu jaoks väga raske. Kaks ringi, üks tõus, väga järsk tõus ja palju palju muda. Vahepeal oli selline tunne et jooksen kuskil soos. Jalg vajus kuni hüppeliigeseni mutta sisse... Aga uus ja omamoodi kogemus.
Mulle igastahes meeldis ja nüüd siis hakkab ametlik kuuajane puhkus kus teen ise trenni ilma treeneri nõuanneteta. Lähen trenni siis kui tuju on ja üritan end välja puhata uueks hooajaks :) ja siis saab juba jälle korralikult trenni tegema hakata. Ma sisimas hetkel tunnen et mul on vaja seda puhkust ja vaba graafikut. Olen omadega nii vaimselt kui ka füüsiliselt suhteliselt väsinud.

Varsti olen tagasi ;)
Eleri

Heihei!

Juba 5päeva pärast toimuvad Eesti KV murmaajooksus, kus on ka minul plaan osaleda. Distantsiks 4km. Nii palju kui mul siseinfot on siis vist tuleb 4x1km ring, kus sees ränk tõus ja sama järsk langus. Seega tuleb üks raske rajaga võistlus.
Ettevalmistus võistluseks on läinud suhteliselt kehvasti. Eelmine nädal suutsin täiesti haigeks jääda, mil kolm päeva olin kodusel ravil ja treeningutest ei julgenud mõeldagi. Peas juba tiksus mõte, et äkki ei saagi võistlema. Nädalavahetusel sai juba vaikselt sörkida uuesti ning eile toimus esimene lõigutrenn ja ausalt öeldes, tunne oli üpris kehvake... Aga täna juba natuke parem ja usun et iga päevaga läheb paremaks ja paemaks. Aga siiski tunnen, et on nõrkus on veel sees. Seega nüüd ei teagi kui suuure jälje see mu tulemusse võib jätta..
Agaa siiski lähen endast parimat andma ning lihtsaks kellelegi midagi ei tee.

See on ka mu hooaja viimane etteaste ning suure tõenäosisega mind selle aastanumbri sees enam võistlusrajal ei kohta(see aga ei tähenda et ma trenni ei tee :D)

Eleri

„Sometimes you just have to take it easy”

See lause iseloomustab hetkel mu treeninguid ja võistlusi. Mu üks suurimaid komplekse on see et ma ei suuda teha treeningvõistlusi või vahel võtta rahulikumalt. Alati lähed ikka võidu peale välja.

17 september osalesin Rakvere Rahvajooksul ning eesmärgiks oligi lihtsalt nautida ja joosta kergelt, aga ega see aeglasemalt jooksmine nüüd ka eriti kerge ei ole...
Mõtlesin et aeg võiks tulla umbes 45 minuti kanti või natuke peale, siis on okei. Ja ajaks tuligi 45:05 (kella järgi). Seega suutsin eesmärki täita. Esimesed kolm kilomeetrit tulid lihtsalt 4.30 tempoga, aga siis läks raskeks ning tempo vajus korralikult. Kuid minu õnneks tuli tagant üks mees, kes tuli ja jooksis mu kõrval, ütles kilomeetri aegu ning innustas rohkem pingutama. Paari kilomeetri pärast läks jooks uuesti heaks ja mõnusaks ning lõpus viimasel kilomeetril suutsin tõsta ka tempot ning viimane kilomeeter tulli lausa alla nelja minuti. Igastahes mulle meeldis. Vahel on hea lihtsalt nautida võistlust ja melu, ja mitte tatt ninast väljas pingutada.

Mõte minna üldse jooksma tuli alles eelmisel õhtul. Mul oli valida et kas minna jooksma või hoopis maale kartuleid noppima... Ma natuke kartsin, sest pole viimasel ajal eriti jooksurajale jõudnud( kool,pealinnaelu jne).

Aga nüüd pean võtma end kokku ja hakkama natuke rohkem jooksutrenne uuesti tegema, sest 14.okt toimub murdmaajooksu Eesti KV, ning sinna tuleb võitlema minna :D

Eleri

Hellllouuuuu!!

Mina jälle siin. Viimastel nädalatel on mu elus toimunud palju muutusi.

Viimane postitus oli üpriski negatiivne seoses kukkumisega. Tänaseks olen jõu kokku kogunud ning uuesti trenni hakanud tegema.
20. august toimus Gran Fondo Estonia, kus sõitsime rattaga Tallinnast Tartusse, distantsiks tuli ei rohkem ega vähem kui 232 kilomeetrit. Minu jaoks oli see suur eneseületus, sest mu varaseim pikim distants mida olin sõitnud oli 120km, seega peaaegu poole pikem nüüd... Aga ma sain ilusti hakkama. Kuni 180kilomeetrini oli väga hea sõita, aga siis hakkasid jõuvarud otsa saama ning edasi oli puhas piin kuni lõpuni, aga kannatasin ära. Sõiduajaks tuli 7:45, mis teeb circa 30km/h keskmist, mis oli ka algne plaan sõita. Aitähh kõigile osalejatele,kes moodustasid nii suure grupi ning nautisid seda teekonda koos minuga.

Edasi hakkasin ma oma asju kodus pakkima, sest alates 1. septembrist sai minust pealinnaneiu. Nimelt tulin ma 'Tallinna Ülikooli õppima rekreatsioonikorralduse erialale. Hetkel elan ma ühikas, millel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Väga palju saab uute inimestega tutvuda, aga samas puudub privaatsus. Niipalju kui ma kursakaaslastega tutvunud olen, siis kõik on supertoredad ja olen kindel et need 3 aastat tulevad vägevad. Juba täna on meil ka ametlik tutvumisõhtu. :D

Seoses Tallinna kolimisega tekkis suur küsimärk, et mida edasi ja kuidas edasi just spordiga. Praegu liitusin ma uue ujumisklubiga nimega Orca, mida soovitas mu endine ujumistreener Gunnar. Olen nende treeningutest nüüd 2 nädalat osa võtnud ja võin 100% kindlusega öelda, et ma olen rahul, et just selle klubi kasuks otsustasin. Orcast ja nende trennidest aga juba järgmine kord natuke lähemalt.

Hetkel olen heade jooksuradade otsinguil, mida veel leidnud ei ole. Mis saab rattasõiduga, see on kõige suurem küsimärk, aga küll ma midagi välja mõtlen. Triatloniga ma veel lõpparvet ei tee, see on kindel. Teen trenni edasi ja vaatab mis saab :D.

Varsti veel uudiseid tulemas
Stay tuned,
Eleri