13 Oct. 2020
Hooaja lõpp ja selle kokkuvõte💪🏽
Hooaja lõppu jäi veel kaks murdmaajooksuvõistlust, mis tõid kaasa väga erilisi emotsioone.
Septembri viimasel päeval, 30.septembril, toimus Järve metsas esimest korda Sparta poolt korraldatud kross. 1000m ringil oli palju künklikke tõuse ja langusi, enamjaolt oli see kitsas ning lisaks oli juurde pandud ka paar takistust. Närv oli enne starti tuntav, kuid minu õnneks kontrollitav. Soojendusel oli hea enesetunne. Neidude 2003-2004 starti oli kohale tulnud 5 tüdrukut ja nii sain sealt ka hästi minema. Vedasin algusest lõpuni, võideldes ainult enda mõtete ja kujuteldava vastasega. Jõudsin lõpus veel kiirendada ja tundsin finišis, et oleks võinud veel ikka edasi joosta. Ajaks märgiti 3.21,8; pea 20 sekundit parem teise koha omaniku ajast. Samuti ka päeva parim 1000 m aeg tüdrukutest. Jäin stardiga rahule, sest see tekitas hea emotsiooni poolteist nädalat hiljem toimuvateks Eesti murdmaajooksu MV. Tundsin kiirust ja teravust enda jalgades ja see oligi kõige olulisem!
11. oktoobril kogunesid paljud kergejõustiklased Eesti murdmaajooksu MV Järvakanti. Osalejaid oli ca 300, nende seas ka mina :) Närv oli väga-väga suur; polnud taolist juba paar kuud kogenud. Mind rahustas õnneks teadmine, et ega teised vähem ei närveeri ja võidab see, kes antud päeval parim! Öösel magasin samuti hästi ja jalgades oli tunda kergust, mis andsid lisaks positiivsust!
Soojendusel oli hea olla, kuid närveerimine tahtis kogu keha enda alla võtta. Ootasin suure värinaga starti. Stardipauku kuuldes kadus see kehast ning asendus võistlushimuga. Ligi 20 neiuga lidusime koos esimesest mäest üles ning siis hakkas raske kannatamine. Hoidsin ennast Mari Mai Ruusi ja Triin Erala järel, kes siis vastavalt tempot tegid. Tempo oli kiire. Aega enda mõtete mõtlemiseks polnud. Esimese ringi vaheajaks tuli meie viiesel pundil 3.26. Sealt edasi muutus jooks aina raskemaks. Hullud tõusud ja langused, mida oli distantsil rohkesti, tegid oma töö. Peale 2. ringi esimest langust lasin korra Mari Mai ja Triinuga vahe sisse ning pähe tikkusid juba mõtted pronksmedali headest külgedest. Kuid ca 450m enne lõppu tundsin jõudu kasvavat ja teiste oma kahanevat. Viimasel pikal tõusul, olles varem juba kaks esimest piigat kätte püüdnud, möödusin Triinust. Nähes, et Mari Mai jõud on ka juba kustumas, otsustasin viimase käigu sisse panna ning püüdsin Mari Mai kinni ja möödusin temast. Viimases kurvis püüdsin hoida tempot, kuid siis hakkasid kõrvu kostma juba tuttavad laused: “Ta jõuab sulle järele! Pane nüüd edasi!”. Lõpusirgel saabus ootamatult kangestus, jaladki ei tahtnud enam koostööd teha. Niisiis möödus minust uuesti Mari Mai, kes oli leidnud uuesti jõu. Ületasin finiši teisena ning täiesti hingetuna (isegi mu oma jalad ei tahtnud mind enam kanda). Kibe maik suus, kuid tahtejõulisena, jäin ma selle võistlusega tõesti rahule! I-le jäi küll täpp panemata, kuid tasuks ikkagi tugevas konkurentsis ja veel minu jaoks ebaharilikul murdmaal HÕBEMEDAL! Aeg tuli samuti alla 7 minuti (täpsemalt 6.56).
Autasustamisel tegi mu tuju veel paremaks auhinnameene, mille sain U18 neidude 1 miili eesti tipptulemuse eest. Uuteks rekordinumbriteks nüüd ametlikult 5.12,88 :)
https://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/eesti-meistriteks-murdmaajooksus-tulid-laura-maasik-ja-karel-hussar?id=91325395
Selle võistlusega sai minu pikk-pikk hooaeg oma lõpu. Saan selle hooajaga tõesti rahule jääda, kuid samas tean, kui palju mul veel kiirust, jõudu ja kõike muud arendada on! Kuid see on minu kirg ja ma tunnen end hetkel tahtejõulisena kõik oma eesmärgid saavutada!
Sellelt suvehooajalt võtan kaasa uued isiklikud rekordid (800m kuni 3000ni), 5 eestikate medalit (millest üks on kuld, 3 on hõbedad ning üks pronks), palju uusi kogemusi ning kordades häid emotsioone, mis innustavad mind rasketel õhtutel tegema seda, mis mulle tegelikult südamelähedane on! Startisin sel suvel 22 võistlusel, millest 18 korral olin esikolmikus! :)
Samuti loodan, et järgmine aasta saab see igavese teise needus murtud ning tulevad ka täiskasvanute arvestuses konkurentsivõimelisemad ajad :)
Suur tänu kõigile, kes mulle pöialt hoidnud on ja seda ka tulevikus teevad! Aitäh!