Anete Randma (17)

Hooaja lõpp ja selle kokkuvõte💪🏽

Hooaja lõppu jäi veel kaks murdmaajooksuvõistlust, mis tõid kaasa väga erilisi emotsioone.

Septembri viimasel päeval, 30.septembril, toimus Järve metsas esimest korda Sparta poolt korraldatud kross. 1000m ringil oli palju künklikke tõuse ja langusi, enamjaolt oli see kitsas ning lisaks oli juurde pandud ka paar takistust. Närv oli enne starti tuntav, kuid minu õnneks kontrollitav. Soojendusel oli hea enesetunne. Neidude 2003-2004 starti oli kohale tulnud 5 tüdrukut ja nii sain sealt ka hästi minema. Vedasin algusest lõpuni, võideldes ainult enda mõtete ja kujuteldava vastasega. Jõudsin lõpus veel kiirendada ja tundsin finišis, et oleks võinud veel ikka edasi joosta. Ajaks märgiti 3.21,8; pea 20 sekundit parem teise koha omaniku ajast. Samuti ka päeva parim 1000 m aeg tüdrukutest. Jäin stardiga rahule, sest see tekitas hea emotsiooni poolteist nädalat hiljem toimuvateks Eesti murdmaajooksu MV. Tundsin kiirust ja teravust enda jalgades ja see oligi kõige olulisem!

11. oktoobril kogunesid paljud kergejõustiklased Eesti murdmaajooksu MV Järvakanti. Osalejaid oli ca 300, nende seas ka mina :) Närv oli väga-väga suur; polnud taolist juba paar kuud kogenud. Mind rahustas õnneks teadmine, et ega teised vähem ei närveeri ja võidab see, kes antud päeval parim! Öösel magasin samuti hästi ja jalgades oli tunda kergust, mis andsid lisaks positiivsust!
Soojendusel oli hea olla, kuid närveerimine tahtis kogu keha enda alla võtta. Ootasin suure värinaga starti. Stardipauku kuuldes kadus see kehast ning asendus võistlushimuga. Ligi 20 neiuga lidusime koos esimesest mäest üles ning siis hakkas raske kannatamine. Hoidsin ennast Mari Mai Ruusi ja Triin Erala järel, kes siis vastavalt tempot tegid. Tempo oli kiire. Aega enda mõtete mõtlemiseks polnud. Esimese ringi vaheajaks tuli meie viiesel pundil 3.26. Sealt edasi muutus jooks aina raskemaks. Hullud tõusud ja langused, mida oli distantsil rohkesti, tegid oma töö. Peale 2. ringi esimest langust lasin korra Mari Mai ja Triinuga vahe sisse ning pähe tikkusid juba mõtted pronksmedali headest külgedest. Kuid ca 450m enne lõppu tundsin jõudu kasvavat ja teiste oma kahanevat. Viimasel pikal tõusul, olles varem juba kaks esimest piigat kätte püüdnud, möödusin Triinust. Nähes, et Mari Mai jõud on ka juba kustumas, otsustasin viimase käigu sisse panna ning püüdsin Mari Mai kinni ja möödusin temast. Viimases kurvis püüdsin hoida tempot, kuid siis hakkasid kõrvu kostma juba tuttavad laused: “Ta jõuab sulle järele! Pane nüüd edasi!”. Lõpusirgel saabus ootamatult kangestus, jaladki ei tahtnud enam koostööd teha. Niisiis möödus minust uuesti Mari Mai, kes oli leidnud uuesti jõu. Ületasin finiši teisena ning täiesti hingetuna (isegi mu oma jalad ei tahtnud mind enam kanda). Kibe maik suus, kuid tahtejõulisena, jäin ma selle võistlusega tõesti rahule! I-le jäi küll täpp panemata, kuid tasuks ikkagi tugevas konkurentsis ja veel minu jaoks ebaharilikul murdmaal HÕBEMEDAL! Aeg tuli samuti alla 7 minuti (täpsemalt 6.56).
Autasustamisel tegi mu tuju veel paremaks auhinnameene, mille sain U18 neidude 1 miili eesti tipptulemuse eest. Uuteks rekordinumbriteks nüüd ametlikult 5.12,88 :)

https://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/eesti-meistriteks-murdmaajooksus-tulid-laura-maasik-ja-karel-hussar?id=91325395

Selle võistlusega sai minu pikk-pikk hooaeg oma lõpu. Saan selle hooajaga tõesti rahule jääda, kuid samas tean, kui palju mul veel kiirust, jõudu ja kõike muud arendada on! Kuid see on minu kirg ja ma tunnen end hetkel tahtejõulisena kõik oma eesmärgid saavutada!
Sellelt suvehooajalt võtan kaasa uued isiklikud rekordid (800m kuni 3000ni), 5 eestikate medalit (millest üks on kuld, 3 on hõbedad ning üks pronks), palju uusi kogemusi ning kordades häid emotsioone, mis innustavad mind rasketel õhtutel tegema seda, mis mulle tegelikult südamelähedane on! Startisin sel suvel 22 võistlusel, millest 18 korral olin esikolmikus! :)
Samuti loodan, et järgmine aasta saab see igavese teise needus murtud ning tulevad ka täiskasvanute arvestuses konkurentsivõimelisemad ajad :)

Suur tänu kõigile, kes mulle pöialt hoidnud on ja seda ka tulevikus teevad! Aitäh!

Tere taas!
September on möödunud lausa välgukiirusel ja aeg endast veidike märku anda :))

Nagu eelmises postituses juba mainitud sai, siis staadionihooaeg pidi algselt augustiga läbi saama. Kuid treeneril olid teised plaanid ja nii liikusimegi 6. septembril Kohila poole, et joosta selle hooaja viimane staadionijooks. Rapla maakonna 29. suvemängudel tegin kaasa pendelteatejooksus ning oma lemmikul 800 m distantsil. Teadmiseks Sulle, kes Sa seda postitust hetkel loed, siis Rapla vallast, täpsemalt Raikküla lähedalt on pärit minu vanavanemad ning seetõttu sain osaleda ka maakonna võistlusel. Pendlis möödusid teatevahetused ilusasti ja saavutasime lõpuks ilusa 3. koha. Paar tundi hiljem ootas ees 800 m ning soojenduse ajal sain tunda ka mõnusat vihmasadu. Läksin starti minimaalse närviga, sest teadsin, et võistlus oli lihtsalt trenni eest. Jooksin Birgiti (Veldi) järel 250m ning siis otsustasin oma teed minna. 600m peal oli tunne hea ja nii ma lõpujooneni jõudsingi. Ajaks märgiti 2.24,36. Finišis ei tundnud ma suurt väsimust ning täheldasin, et 2.24 juurde suudan ma nüüd juba iga päev joosta. Kuigi palju jäi sisse, olen ikkagi jooksuga rahul! Vastutasuks ikkagi Rapla maakonna meistritiitel 800m :))

Nädal aega hiljem, 13. septembril, võistlesime Rapla naiskonnaga Pärnu-Jaagupi poolmaratoni ekidenil. Ilm oli meie õnneks soe, kuid väikese miinusena tugevnes tuul. Mul oli au joosta viimast vahetust, mis oli 3.5 km pikkune. Täppsportlaste naiskond oli juba pikalt ees ning nendele polnud enam lootustki järele jõuda. Teised neiud meie tiimist olid teinud küll super jooksu, kuid asusime enne viimast vahetust 3. kohal. Ca 30 m ees oli Anu Jooksutrennide naiskond, kellele ma end 1 km järele võtsin. Peale 1 km otsustasin ise ette minna, et võimalikult pikalt eest ära saada. Ma olin end juba 1 km natuke kinni jooksnud, kuid jõudsin lõpuni joosta ja naiskonna teisena üle finišijoone tuua. Vahe Täppsportlaste tiimiga kahanes 2,5 min pealt 70 sekundile ning võitsime kolmandaks võitnud tiimi juba peaaegu pooleteist minutiga! Kõik võistkonnaliikmed tegid hea töö ning võtsime võistlusest maksimumi! Antud võistlus oli mulle ka hea trenni ja tempokrossi eest :))

19. septembril otsustasin võtta osa ka Rapla Selveri Suurjooksust. Soovisin teha ühe kõvema pingutuse pikemal distantsil. Start oli minu jaoks väga vara (kell 10.50 hommikul) ehk ärkama pidin juba 7 ajal. Ilm oli külmapoolsem ning suhteliselt tugeva tuulega, kuid jooks on jooks ja kõigil on ju samad tingimused! Startisin 5 km ning sain joosta grupis suure osa distantsist. Rajal oli palju käänakuid ja pikki tõuse, mis lõpuks tekitasid ka suure kurnatuse. Kuna osalesin sel võistlusel esimest korda, siis polnud rada mulle üldsegi tuttav. Lõpuks maksis see mulle ka saatuslikult kätte. Pärast 4 km täitumist, otsustasin alustada lõpukiirendusega, teades et finiš juba paistab. Tegelikult paistiski, kuid kahjuks oli vaja veel ca 400m joosta, et teiselt poolt finišisse jõuda. Võitlesin üksi veel tuulega ning jõudsin üle finišijoone napilt üle 20 minutilise ajaga (20.01). Väga hea pingutus, sest pidin paariks minutiks suure väsimuse tõttu maha istuma. Kilomeetrite ajad olid ka enam-vähem ühtlased - kõikusid 4 min/km juures. Hea üllatusena saavutasin naistest 2. koha Eveli Kure järel ning olin noortest (2002. ja hiljem sündinud) esimene! Üldkokkuvõttes oli koht ka hea (15.) :)) Võistlusega jäin jällegi väga rahule, sest pingutus oli vägagi vajalik ning auhinnad super head!

Sellel hooajal on ees veel 2 murdmaajooksuvõistlust - Sparta kross ning Eesti murdmaajooksu MV Järvakandis :)) Ja peale neid ongi hooaeg lõpetatud ja saab juba järgmiseks aastaks valmistuma hakata!!

Staadionihooajale sai ilus punkt pandud!

19. augustil sain ma Kohila staadionil end proovile panna suhteliselt harva joostaval distantsil ehk 1 miili jooksus. Kuna tegu oli ka Eesti Staadionijooksusarja arvestusse kuuluva etapiga, osalesid pea kõik Eesti tipud nii naiste kui ka meeste võistlusklassis. Ilmaga vedas: sooja 20 kraadi ümber ning tuulevaikne. Soojendusel tundsin end okeilt ning olin valmis jooksma! Stardist pääsesin hästi minema, kuid siis algas passimine. Otsustasin kiirelt tegutseda ja 150m peal ise vedama minna, mis ennast ka õigustas. Vedasin kuni viimase ringini, kui minust möödusid Kelly Nevolihhin, Katrin Zaitseva ja Katrina Stepanova. Üritasin viimase käiguga joosta, kuid siis möödus minust Jekaterina Mirotvortseva. Andsin korra mõtetes alla ja vahe venis suuremaks. Vahe hakkas üks hetk vähenema, sest ka Jekaterina väsis ning 100m enne lõppu panin viimase käigu sisse ning möödusin temast. Minust möödus omakorda Bret Schär. Finišisse jõudes olin väga läbi ning ei suutnud mitu minutit püsti tõusta. Olin ennast ikkagi üle pika aja tühjaks jooksnud!! Emotsioon oli super, sest suutsin ületada ka Eesti U18 vanuseklassi 1 miili tipptulemuse poole sekundiga, mis oli püsinud 2 kuud Mari Mai Ruusi käes (tema aeg 5.13,36 ja minu aeg 5.12,88). Lisaks üldkokkuvõttes naistest 5. koht ning U20 vanuseklassi võit! :)) 1500m vaheajaks märgiti 4.52,52, mis on samuti mu elu teine aeg!

3 päeva hiljem oli aeg minna Pärnusse Rannastaadioni kergejõustikuõhtule. Ees ootas 800m! Soojenduse ajal valdas mind imelik enesetunne, sest ma ei tundnud mitte mingisugust närvi. Ilm oli küll jahedam kui Kohilas ning enne starti hakkas ka sadama, kuid samas tuulevaikne. Startisin 3. rajalt ning sain stardist hästi minema. Väljusin kurvist esimeste seas ja sättisin end Laura Maasiku järele. 450m enne lõppu möödus minust Triin Gede ja ma üritasin tema järel end hoida. 400m vaheajaks hüüdis isa 66,5, mis on minu jaoks suhteliselt kiire. Kuulsin isa hüüdeid ning üritasin võimalikult kiiresti joosta ja maksimum pingutuse teha. 150m enne lõppu tundsin, et jõudu on veel alles ja proovisin Triinust mööduda, kuid ka tema ei andnud alla. Nii me külg-külje kõrval üle finišijoone jõudsime - Triin 11 sajandikku eespool. Sain jällegi SUPER emotsiooni, sest suutsin pea sekundiga oma isiklikku parandada. Uued isikliku rekordi numbrid - 2.18,37! :)) Samuti U18 vanuseklassi võit ning kokkuvõttes naistest 7. koht 13 lõpetanu seas.
Autasustamisel sain veel ühe hea üllatuse osaliseks. Nimelt autasustas mind Urmet Uusorg, kes on Eesti rekordiomanik 800m ja 1000m jooksus ning samuti 1996. aasta Atlanta olümpiamängudel osalenud sportlane. Autasustamise ajal mainis Urmet Uusorg, et talle meeldis väga minu jooks! Mu käsi hakkas kohe värisema, sest sellise mehe suust tähendavad need sõnad üüratult palju! :))

Hooaeg sai ilusa punkti ning tekitas suuri lootusi järgmiseks hooajaks! Veel ootavad ees mõned murdmaajooksud ja siis on hooaeg lõplikult läbi :))

Kaks maagilist piiri said ühe nädalavahetusega alistatud! :))

8. ja 9. augustil toimusid Kadrioru staadionil 103. Eesti MV, millest oli ka mul au osa võtta. Aladeks minu selle hooaja lemmikud: 1500 ja 800m.

Soojendusel oli mul jalgades tõeline kergus, mis tekitas juba enne jooksu hea emotsiooni. Samuti ei närveerinud ma üldsegi hullult. 1500m oli üks osavõturohkeimatest aladest sel võistlusel - stardis oli koguni 18 naist (võrdluseks: eelmisel aastal oli see arv 9). Ilm soosis hea aja jooksmist - sooja oli päikese käes koguni 25 kraadi. Stardist sain normaalselt minema. Natuke trügimist tekkis küll. Aga see on üks jooksu osa, kui stardis on peaaegu 20 naist. Alguse tempo sobis mulle hästi (esimene 300m 58 sekundiga). Üritasin Christelle Vallile ja Mari-Mai Ruusile järele hoida ning see mul ka enamjaolt õnnestus. Enne viimast ringi lasin nad kahjuks käest, kuid vahe lõpus vähenes ja kaotasin Christellele 1,5 ja Mari-Maile 0,3 sekundiga. Tunne oli hea ja viimase ringi jooksin 4 sekundit kiiremini kui eelmisel nädalavahetusel Balti MV! Üldkokkuvõttes 9. koht ja 6 sekundiga isikliku rekordi parandus (ajaks 4.47,38)! :))

Järgmisel päeval oli minu eesmärgiks alistada järgmine maagiline piir - seekord 800m. 2.20 lähedale olin juba 2 korda see hooaeg jõudnud, kuid mõlemal korral oli veidi rohkem puudu jäänud. Jalad olid küll eelmise päeva pingutusest väsinud, aga soojendusel valdas mind ikkagi positiivne emotsioon. Startisin tugevamas ehk 2. jooksus. Närv oli suurem kui enne 1500m. Teadsin, et olen oma jooksus üks nõrgemaid. Olin seetõttu paigutatud ka kõige välimisele 7. rajale. Sain stardist üllatavalt hästi minema ja väljusin kurvist esimesena ning sain vedada 100m kuni Katrina Stepanova liidripositsioonile asus. Esimese ringi lõpus panid kõik teise käigu sisse ja möödusid minust. Jäin üksinda maha, kuid üritasin täiest jõust edasi pressida. Nii tulin ma kuni finišijooneni. Huvitava faktina selgus, et minu 600m vaheaeg oli ka mu mitteametlikuks isiklikuks rekordiks (1.42,5). Finišisse jõudes ja isa nägu vaadates sain aru, et olin suutnud teha korraliku jooksu. Järgmine maagiline piir ületatud ning eestikate 6. koht (kokku 12 startijat), uued isikliku rekordi numbrid 2.19,28! :)) Vägagi kordaläinud nädalavahetus!

Ees ootavad veel kaks viimast starti sel hooajal: 19. augustil Kohilas 1 miil ja 22. augustil Pärnus viimane 800m. :))

Jällegi kolme uue isikliku rekordi võrra rikkam!

Enne Balti MV, 28. juulil, panin end proovile Olav Karikose II mälestusvõistlustel 1000m jooksus, mis oli samuti ka Staadionijooksusarja juurde kuuluv etapp. Kohale oli tulnud põhimõtteliselt kõik eesti paremikku kuuluvad jooksjad nii meestes kui ka naistes. Isegi Eesti täiskasvanute MV ei näe just väga tihti sellist konkurentsi.

Soojendusel valdas mind hea tunne ja polnud väga suurt närvi, mis mul tavaliselt kipub tekkima. Ilm oli ka soosiv heade aegade jooksmiseks! Kuna minu vanuseklassis oli kokku ainult 3 tüdrukut, siis saime koos naistega jooksma minna. Sain startida tugevaimas naiste jooksus ning tempo oli algusest peale ideaalne ja mulle sobiv. Naistega joosta on hoopis teistsugusem, sest igaüks on enda eest väljas ja armu ei anta! Kõige tähtsam ongi taktika ja mängu jälgimine :)) Püsisin pundis esimesed 600m ja siis jäin tsipa maha. See oli ka igati loogiline, sest hetkel pole ma veel võimeline koos naistega esikohtade nimel jooksma. Viimasel ringil üritasin täiest jõust pingutada ja finišijoone ületasin üheksandana. Ajaks 3.02,9, mis tähistab ka minu uut rekordit antud distantsil! Oma vanuseklassis olin kindlalt esimene, teine koht jäi 10 sekundi kaugusele. Jäin kokkuvõttes jooksuga rahule ning tundsin jalgades teravust!

1.augusti hommikul väljus Audentese parklast buss Pärnusse Balti U18 ja U20 meistrivõistlustele. Minu esimene start sel võistlusel - 1500m, oli üks esimestest aladest, mistõttu ei pidanud ma kaua närveerima ja sain kohe soojendust tegema minna. Soojenduse ajal tundsin end hästi ning stardist sain ilma probleemideta minema. Lätlased läksid kohe alguses ette ja hakkasid kõva tempot arendama. Mina üritasin ka “maksku, mis maksab” grupis sees püsida. Esimesed 700m see mul ka õnnestus, kuid siis jäin üksi oma mõtete ning jõuga. Tempo oli vägev, nii umbes 4.30 kanti. Usun, et isegi Eesti täiskasvanute MV ei toimu väga tihti jookse taolise tempoga. Esimesed 600m rassisin ma ühe leedukaga kõrvuti, kuid lõpuks jäi temagi minu taha. Eelviimane ring kulges raskelt, püüdsin tempot hoida, kuid tundsin mõtteis, et raskeks läheb. Usun, et sealt ringilt läks paar sekundit kaduma, aga nüüd tean, mida veel arendama pean! Viimasel ringil vahetasin enda arust käiku, kuid see tuli lõppkokkuvõttes kõige aeglasem. Jõudsin finišisse viiendana ja eestlannadest teisena :)) Mari-Mai lõpetas 3 sekundit minust eespool. Mõlemad tegime ka isiklikud, minu ajaks märgiti 4.53,25! Lätlase võiduaeg oli 4.30,27 :)) Taolistel võistlustel tunnengi, et nii palju on veel arendada ja tuleb endale uued eesmärgid seada!

Võistluste teisel päeval pidin varakult ärkama ja sööma, sest 800m oli jälle esimeste alade seas. Tuju oli hea, olin positiivselt meelestatud ja valmis kiiresti jooksma :)) Olin varem konkurentide ajad üle vaadanud ning teadsin, et üle 4. koha on raske saada, aga mitte võimatu! Startisin 2. rajalt ehk teistele oli ka hea ülevaade ning seetõttu ka väike eelis. Lätlased läksid oma tempoga eest ning mina vedasin teist gruppi. Esimene ring tuli oodatust aeglasem, kuid see ei tähendanud veel midagi! 2. ringile minnes möödus minust leedukas, kelle järele ma end positsioneerisin. Magasin õige hetke tsipa maha ja leedukas pääses väikese vahega eest, kuni lõpuni see eriti ei suurenenud. Viimasel 200m töötasin eriti hullult ning see tuli 36 sekundiga (võrdluseks: eestikatel oli see 39 sekundit)! Ületasin finišijoone neljandana ja eestlastest esimesena :)) Jäin jooksuga (eriti viimase 200m-ga) väga rahule! Suutsin joosta pärast eilse päeva 1500m veel 800m 3 sajandikuga isikliku! Aeg 2.20,59!

Minu jaoks on Eesti koondise dressides olemine ja oma riigi esindamine iga kord väga suur au. Loodan, et tõin Eestile vajalikud punktid ja andsin endast maksimumi! Koondise ühtsust oli ka hästi tunda ning kaasaelajad olid suurepärased!!
Kahjuks tuli meie U18 koondisel 3 punktiga Läti paremust tunnistada, kuid usun, et järgmine aasta saame selle võidu ka lõpuks kätte!

Järgmised stardid samadel distantsidel ootavad ees juba see nädalavahetus Kadrioru staadionil koos Eesti naiste paremikuga Eesti täiskasvanute MV :))