Anete Randma (17)

Jällegi kolme uue isikliku rekordi võrra rikkam!

Enne Balti MV, 28. juulil, panin end proovile Olav Karikose II mälestusvõistlustel 1000m jooksus, mis oli samuti ka Staadionijooksusarja juurde kuuluv etapp. Kohale oli tulnud põhimõtteliselt kõik eesti paremikku kuuluvad jooksjad nii meestes kui ka naistes. Isegi Eesti täiskasvanute MV ei näe just väga tihti sellist konkurentsi.

Soojendusel valdas mind hea tunne ja polnud väga suurt närvi, mis mul tavaliselt kipub tekkima. Ilm oli ka soosiv heade aegade jooksmiseks! Kuna minu vanuseklassis oli kokku ainult 3 tüdrukut, siis saime koos naistega jooksma minna. Sain startida tugevaimas naiste jooksus ning tempo oli algusest peale ideaalne ja mulle sobiv. Naistega joosta on hoopis teistsugusem, sest igaüks on enda eest väljas ja armu ei anta! Kõige tähtsam ongi taktika ja mängu jälgimine :)) Püsisin pundis esimesed 600m ja siis jäin tsipa maha. See oli ka igati loogiline, sest hetkel pole ma veel võimeline koos naistega esikohtade nimel jooksma. Viimasel ringil üritasin täiest jõust pingutada ja finišijoone ületasin üheksandana. Ajaks 3.02,9, mis tähistab ka minu uut rekordit antud distantsil! Oma vanuseklassis olin kindlalt esimene, teine koht jäi 10 sekundi kaugusele. Jäin kokkuvõttes jooksuga rahule ning tundsin jalgades teravust!

1.augusti hommikul väljus Audentese parklast buss Pärnusse Balti U18 ja U20 meistrivõistlustele. Minu esimene start sel võistlusel - 1500m, oli üks esimestest aladest, mistõttu ei pidanud ma kaua närveerima ja sain kohe soojendust tegema minna. Soojenduse ajal tundsin end hästi ning stardist sain ilma probleemideta minema. Lätlased läksid kohe alguses ette ja hakkasid kõva tempot arendama. Mina üritasin ka “maksku, mis maksab” grupis sees püsida. Esimesed 700m see mul ka õnnestus, kuid siis jäin üksi oma mõtete ning jõuga. Tempo oli vägev, nii umbes 4.30 kanti. Usun, et isegi Eesti täiskasvanute MV ei toimu väga tihti jookse taolise tempoga. Esimesed 600m rassisin ma ühe leedukaga kõrvuti, kuid lõpuks jäi temagi minu taha. Eelviimane ring kulges raskelt, püüdsin tempot hoida, kuid tundsin mõtteis, et raskeks läheb. Usun, et sealt ringilt läks paar sekundit kaduma, aga nüüd tean, mida veel arendama pean! Viimasel ringil vahetasin enda arust käiku, kuid see tuli lõppkokkuvõttes kõige aeglasem. Jõudsin finišisse viiendana ja eestlannadest teisena :)) Mari-Mai lõpetas 3 sekundit minust eespool. Mõlemad tegime ka isiklikud, minu ajaks märgiti 4.53,25! Lätlase võiduaeg oli 4.30,27 :)) Taolistel võistlustel tunnengi, et nii palju on veel arendada ja tuleb endale uued eesmärgid seada!

Võistluste teisel päeval pidin varakult ärkama ja sööma, sest 800m oli jälle esimeste alade seas. Tuju oli hea, olin positiivselt meelestatud ja valmis kiiresti jooksma :)) Olin varem konkurentide ajad üle vaadanud ning teadsin, et üle 4. koha on raske saada, aga mitte võimatu! Startisin 2. rajalt ehk teistele oli ka hea ülevaade ning seetõttu ka väike eelis. Lätlased läksid oma tempoga eest ning mina vedasin teist gruppi. Esimene ring tuli oodatust aeglasem, kuid see ei tähendanud veel midagi! 2. ringile minnes möödus minust leedukas, kelle järele ma end positsioneerisin. Magasin õige hetke tsipa maha ja leedukas pääses väikese vahega eest, kuni lõpuni see eriti ei suurenenud. Viimasel 200m töötasin eriti hullult ning see tuli 36 sekundiga (võrdluseks: eestikatel oli see 39 sekundit)! Ületasin finišijoone neljandana ja eestlastest esimesena :)) Jäin jooksuga (eriti viimase 200m-ga) väga rahule! Suutsin joosta pärast eilse päeva 1500m veel 800m 3 sajandikuga isikliku! Aeg 2.20,59!

Minu jaoks on Eesti koondise dressides olemine ja oma riigi esindamine iga kord väga suur au. Loodan, et tõin Eestile vajalikud punktid ja andsin endast maksimumi! Koondise ühtsust oli ka hästi tunda ning kaasaelajad olid suurepärased!!
Kahjuks tuli meie U18 koondisel 3 punktiga Läti paremust tunnistada, kuid usun, et järgmine aasta saame selle võidu ka lõpuks kätte!

Järgmised stardid samadel distantsidel ootavad ees juba see nädalavahetus Kadrioru staadionil koos Eesti naiste paremikuga Eesti täiskasvanute MV :))

Eesti noorte karikavõistlused ning eestikad tehtud ja aeg väikeseks kokkuvõtteks :))

19. juulil leidsid Kadrioru Staadionil aset Eesti karikavõistlused nii noortele kui ka juba täiskasvanutele. Mina startisin N U20 3000m jooksus, kus oli peale minu kahjuks ainult 2 osalejat. Ilm oli mõnusalt soe ja tuulevaikne - kõige paremad tingimused hästi jooksmiseks. Pinge oli ikkagi sees, kuid stardis see kadus. Ees ootasid 7 ja pool ringi jooksu - minu jaoks pikim distants staadionil. Läksin ette vedama ja kuna teadsin, et 3 päeva pärast ootavad mind ees ka vanuseklassi eestikad, ei saanud ma ennast tühjaks jooksma minna. Võtsin endale sobiva tempo ja endalegi üllatuseks ei kukkunud ma selles tempos ära ning jõudsin viimase ringi veel ka kiiremini joosta. Võit tuli suhteliselt lihtsalt ja palju jäi veel ka sisse. Ajaks 11.10,82, mis on mu elu teine aeg. Sain elu teise karikavõidu (talvistel karikavõistlustel 2000m) ja see andis hea emotsiooni enne eestikaid. Vajasin seda väga!! :))

23. juuli hommikul seadsime oma sammud Rakvere poole, sest seal olid toimumas Eesti meistrivõistlused U18, U20 ja U23 vanuseklassile. Mina võistlesin noorimas vanuseklassis ja aladeks olid 1500m ja 800m.

Enne 1500m oli mul vägagi suur närv sees, kuid kui stardist jällegi minema sain, kadus see äkitselt. Taktika oli läbimõeldud - pidin hoidma end Mari Mai Ruusi seljataha ja püüdma temast lõpus mööda minna. Esimesed 800m toimus puhas passimine (800m vaheaeg 2.40), kuid siis läks Mari Mai ette ja tõstis tempot tuntavalt. Minu ülesandeks jäi temast “hammastega kinni hoida”. See enamjaolt ka õnnestus. 300m enne lõppu otsustasin tagasirgel kiirendada, kuid kurvi jõudes tõmbas Mari Mai hoopis teise käigu sisse ja nii ma maha jäingi. Tulin tema järel finišisse - vastutasuks teine koht ja sekundiga isiklik (ajaks 4.55,68)! :)) Jäin jooksuga enam-vähem rahule ja võtsin maksimumi. Tähtsaim oligi Balti matšile saada ja sinna ma ka kutse sain! Tsipa jäi küll kripeldama liiga vara kiirendamine, kuid iga võistlus on omaette õppetund.

Teisel päeval ootas ees kiirem katsumus - 800m. Kuigi sain jalad eelmisel päeval hästi lõdvestatud on teisel päeval võistlemine alati raskem. Väsimus oli küll sees, kuid see-eest üks katsumus juba seljataga. Enne jooksu oli parajalt sadanud - rada oli märg ja ilm oli külm ning tuuline. Ühesõnaga mitte kõige parem ilm 800m jooksmiseks. Startisin 5.rajalt ja väljusin kurvist esimesena ja läksin vedama. Muud varianti 800m mul Carmen Rääki vastu kahjuks polnud. Vedasin 600m täpselt graafikus, kuid siis toimus paras kukkumine (viimane 200m 39 sekundit). Jalad olid üksinda kangutamisest kinni ja Carmen jõudis aina lähemale. Kui tagasirgel oli meie vahe olnud veel ca 20m, siis 50m enne lõppu sai Carmen mu kätte ja läks mööda. Jõudsin teisena finišisse ja aeg elu teine (2.22,45). Olin vaimselt löödud, sest soovisin vägagi seda võitu. Kuid tagantjärele võib öelda küll, et kõik need kaotused arendavad ning muudavad tugevamaks. Tean, et pean kiirusele ning teravusele trennis kõvasti rõhku panema. Eks need võidud tule tulevikus siis ka magusamad :))

Kokkuvõttes võib igati rahule jääda. Igavese teise needus on mul praegu küll peal, kuid usun, et üks hetk saan ma ka sellest lahti. Kaks hõbemedalit ja head jooksu andsid märku, et järgmine nädalavahetus Pärnu Rannastaadionil toimuvatel U18 Balti MV on mul võimalik 1500m ja 800m väga head jooksud teha ja koondist hästi esindada!

Tere taas!

Jällegi on paar jooksu selja taha jäänud ning oi-oi kui palju starte veel ees!

17. juunil sai Kohilas järgmine seeriajooksu etapp joosta, kavas 1000 meetrit. Minu jaoks vähejoostud distants, kuid see-eest huvipakkuv. Öösel magasin jällegi katkendlikult ja soojenduse ajal oli väike väsimus sees, kuid see kadus suhteliselt ruttu! Ilm oli aja jooksmiseks soodne ja stardist sain ka ilma trügimiseta minema. Jällegi seadsin ennast Maria Veskla tuulde - tema jooksis küll vahepeal eest ära, kuid lõpus jõudsin temast mööda. Esimene 200 meetrit oli graafikust tsipa aeglasem, kuid lõppkokkuvõttes kukkus vaid viimane ring (s.t. 600-1000m) ära. Ikkagi tundsin, et ei jõudnud ennast tühjaks pingutada. Seetõttu mulle natuke pikemad distantsid ka rohkem meeldivad, sest seal ei jää aeg kiiruse taha. Tegelikkuses saab ikkagi rahule jääda, kuna tähtsamad jooksud veel alles kaugemal ees.

Vahepeal sai trenni tehtud ning jaanid mõnusalt veedetud, kui oli jälle aeg suunduda Kohilasse järgmist etappi, seekord 800 meetrit, jooksma. Aga 1. juuli hommikul ärkasin ülesse ma koos nohuga ja pärast selgus, et sekka lisandus ka väike palavik. Enesetunne läks päeva peale paremaks ning otsustasin ikkagi võistelda. Vorm tundus juba üsna hea olevat ja patt oleks olnud seda raisku lasta. Soojenduse ajal valdas mind halb enesetunne, kuid tundsin teravust oma sammus, mis ka meele rõõmsamaks tegi! Suur ime: stardijoonel oli haigus nagu peast pühitud ning sain ka hästi stardist minema. Püsisin esimese naistegrupi järel ca 300 m, kuid siis pidin nende kiirusele alla vanduma ja üksinda edasi jooksma. Tundsin endas palju jõudu ka olevat! Jooks vastas täielikult varem tehtud 2.20 graafikule ja lõpus ei toimunud ka kangestumist. Suutsin ennast ka niimoodi tühjaks ka joosta, et pärast lõdvestusjooksul süda paha oli. Ajaks uus isiklik rekord pea 3 sekundiga - 2.20,62! :)) Samas tunnen, et olen kindlasti võimeline see hooaeg alla 2.20 ka jooksma!
Igal teol on aga tagajärg. Võibolla kui ma seda pingutust teinud ei oleks, oleksin ma kiiremini haigusest ka taastunud. Kuid oleks on ikkagi sama, mis poleks. Tagantjärele mõeldes olen ma ikkagi rahul, et starti läksin! :))

Pärast seda võistlust olin 3 päeva kodus: ravisin, puhkasin ja jõudsin lõpuks ka ühe kauaoodatud raamatu läbi ka lugeda! Neljandal päeval sain uuesti jooksma hakata ja loodan, et nii pea uuesti haigeks ei jää!

Haiguse tõttu pidin jällegi 3 starti ära jätma, sest ei soovinud tervisega riskida. Kuid usun, et see haigus oli millekski heaks vajalik!

Haigusest tervenedes ootasid laupäeval, 11. juulil, ees Eesti meistrivõistlused teatejooksudes. Algselt pidin jooksma ainult U20 neidude 3*800m viimast vahetust, kuid hommikul bussi astudes paluti mul ka U20 neidude väike-rootsi teatejooksus (100+200+300+400m) viimast vahetust asendada (klubikaaslane jäi haigeks ning ei saanud joosta). Olin sellega kohe nõus, sest soovisin näha, milleks ma 400m võimeline olen.

Soojenduse ajal oli mul üle pika aja suhteliselt suur närv sees ja lisaks ei tundnud ma jalgades väga suurt värskust. Meil oli klubikaaslastega juba enne kokkulepitud, et hoitakse teistel tiimidel järel ja võin saada pulga teistest ka hiljem. Kuid tüdrukud tegid hea töö, jooksid oma vahetused 2.34-2.35ga ning mina sain pulga 10 meetrit enne teist tiimi. Esimene 200m tuli tsipa kiire minu jaoks (32,5 sekundit) ja seetõttu oli teisele ringile minnes raskus jalgades ning hakkasin ka kangutama. Maksimumi ma endast kindlasti ei andnud ja palju jäi veel sisse, sest pidin midagi ka hilisema 400m jaoks hoidma. Minu 800m aeg oli kuskil 2.28 kandis, millega ma üldse rahul polnud. Kuid lõppude lõpuks ei lugenud see enam ka midagi. Saime tiimiga üldvõidu ja õnnitlused ka Võru Lõunalõvi ja Harta võistkondadele, sest me kõik tegime hea töö ja keskmaajooks on raskem kui teised alad.

N U20 3x800m teatejooks
1. SK Fortis 7.38,08
Brigitta LEES, Karmen LANGI, Anete RANDMA
2. KJK Lõunalõvi 7.56,48
Marite MÄESAAR, Sirelin PUNT, Meribel MEITERN
3. KJK Harta 8.23,69
Teele OLGO, Marii Maria ALUND, Kärtyn KALJUSALU

Tegin lühikese lõdvestuse peale ja venitasin. Istuda sain max 10 minutit ja siis tuligi jälle soojendust tegema minna! :)) Jalad olid väga väsinud ja proovisin neid kuidagi moodi töökorda saada. Kui nägin, et Triine esimesena tuli, oli esimene mõte: “Oi nüüd ma ei saa teisi alt vedada ja pean tõesti kiiresti jooksma!” Sain esimesena pulga ja Altiuse tiimi ankur jooksis koheselt mööda. 100 meetrit enne lõppu olin veel teine, kuid siis tuli selja tagant Nõmme KJK ankur Stella Sohvi Altmets. Tema põhidistants ongi 400m ja ega mina talle vastu ei saanud. Ületasin finišijoone kolmandana ja üllatasin ennast vägagi! Enne jooksu sees olnud väsimusest polnud jooksu ajal midagi tunda. Kõik tuli puhtalt emotsiooni pealt! Mõne aja pärast tuli treener ja ütles, et jooksin oma vahetuse umbes 62 sekundiga! See oli väga suur üllatus! Võistlus lõppes hea emotsiooniga ning kokkuvõttes 2 medaliga, millest üks oli täiesti planeerimata. Jäin tõesti rahule ja ootan juba järgmist pühapäeva, kui saab jälle Eesti karikavõistlustel mõnda pikemat distantsi joosta!

N U20 100m+200m+300m+400m teatejooks
1. SK Altius 2.19,69
Kätlin KOPLUS, Carlyn PUKK, Ramona Eliis A. METSÄRANTA, Ann Marii KIVIKAS
2. Nõmme KJK 2.24,50
Greta Liisa VAHTRA, Brigitta TAMSAR, Iris TAMSALU, Stella Sohvi ALTMETS
3. SK Fortis 2.25,12
Laura-Marii TAMMISTE, Liina ROHTLA, Triine-Marie LAND, Anete RANDMA
4. Tartu Ü. ASK 2.27,14
Caroline LEHES, Karoliina Maria BIRK, Triinu LAMP, Lisette HANSON
5. SK Elite Sport 2.30,36
Emma Liza TIGANE, Johanna Elisabeth ADER, Meelika TOOM, Lilian TURBAN
6. KJK Lõunalõvi 2.31,76
Karolin REBANE, Agate TILLMANN, Marite MÄESAAR, Sirelin PUNT
7. KJK Kalev-Sillamäe 2.48,21
Darina TŠUDAKOVA, Alina LEBEDEVA, Alla ŠUBINA, Jekaterina MIROTVORTSEVA

PS: Aitäh kõigile, kes seda blogi lugenud on ning ka neile, kes tagasisidet on andnud! Läbi tagasiside saab alati paremaks!

Heihei!

Mõte teha Sportlio kasutaja on mul peas keerelnud juba aasta algusest peale, kuid otsustasin sisehooaja võistlused kaasa teha ja siis neist kirjutada. Kuid päevad läksid kiiresti ja siin ma siis nüüd olen - juba suvi. Parem hilja kui mitte kunagi :)!

Sisehooaeg möödus mul 11 stardi ja mitme tulevikuks vajaliku õppetunniga, mida oleks kasulik kõrva taha panna. Täitsin oma pikaajalise unistuse - sain Eesti meistriks oma vanuseklassis. Olin tõesti õnnelik, kuid samas teadsin, et olen kõvasti vaeva selle erksavärvilise medali jaoks näinud.
Karantiiniperioodi sain hakata nautima 21. märtsist, kuid oma trennigrupiga Eestimaa pinda taas puudutasin. Lühidalt öeldes tulime Portugalist treeninglaagrist, mis jäi koroona tõttu natuke lühemaks kui plaanitud oli. Kuid süda oli siiski rahul, et sai oma kodus rahulikult olla. Treeningute üldpilt ei muutunud ja sai lõpuks ometi korraliku põhja laduma hakata. Kuna ma olen hästi rutiinitaluv inimene, meeldis mulle karantiiniperiood vägagi. E-õpe oli samuti minu jaoks sobiv - sain trennid teha siis, kui soovisin. Tundsin iga trenniga, et muutun kordades tugevamaks, mida oli näha ka mu jooksusammus ning trennide kvaliteedis.

Kõva treeningtsükkel seljataga ja samal ajal veel isegi käimas, suundusime kohe peale piirangute leevendamist, 20. mail, Kohila staadionile end testima. Kavas oli 2000 meetri jooks, mis on minu jaoks üsnagi pikk distants. Olin naelikuid üle pika aja saanud proovida alles eelmisel päeval soojendust tehes ning tunne oli üllatavalt hea ja kergus jalgades. Eesmärk oligi oma taset testida ja vaadata, kuidas kõva töö minu jooksule mõjunud on. Teadsin, et Liis-Grete Arro ja Maria Veskla olid samuti jooksma tulnud, nii et lootsin nende tuules võimalikult kaua püsida. Stardist sain hästi minema ning jooksin 3 ringi ehk siis umbes 1200 meetrit graafikus, kuid 4 ringil saabus kukkumine - jalad jäid külma ilma tõttu täiesti kinni ja ei tahtnud väga koostööd teha. Kannatasin kuidagi moodi lõpuni ära ja ajaks 6.59,73. Mõtlesin, et talvistel karikavõistlustel jooksin 2000 meetrit lõigutrennide pealt umbes sama ajaga, kuid nüüd polnud ma isegi enne staadioni lähedale sattunud. Seetõttu esimese stardi kohta üsna okei aeg :)

Teine start leidis aset nädal aega hiljem, 27. mail, ja jällegi ilma ühegi spetsiaalse staadionitrennita. Plaanis oli 3000m jooks - minu jaoks kõige pikem distants, mida staadionil jooksen. Ilm oli see päev parem ja võimaldas ka paremat aega. Ei pabistanud enne starti väga palju ning olin rahulik. Stardis seisid minuga koos joone taga Laura Maasik ning Maria Veskla. Teadsin ette, et tempo keritakse minu jaoks liigagi kiireks, kuid otsustasin võimalikult kaua nende järel joosta. Esimesed 600 meetrit läks see õnneks ning siis jäin ma maha. Kilomeetri vaheaeg tuli oodatust palju kiirem - 3.25, kuid tundsin ennast hästi ning jõudu oli palju sees. Nii ma siis kulgesin omasoodu kuni lõpuni. Lõpuringile minnes karjus isa kõvasti, et tagant on teised tulemas ning otsustasin maksku mis maksab tempot kiirendada. Keegi mind segama ei tulnud ja distantsi lõpetasin 10.55,23ga - tähistas ka mu uut isiklikku rekordit (eelmine 11.16,15 oli samuti joostud Kohilas aasta aega tagasi). Selles jooksus andsin ma endast palju, samas tean, et minu jaoks sobiva konkurentsiga suudan veel kiiremini joosta! Pärast võistlust valdas mind rõõmus tunne, sest LÕPUKS sain selle maagilise 11 minuti piiri alistatud. Võib veel lisaks ära mainida, et 3000 meetri stardid pole mul kuidagi õnnestuda tahtnud (mind on tüüdanud tervisehädad või ebasobivad ilmastikuolud).

Kolmas ja viimati joostud distants oli mu lemmik - 1500 meetrit! 3. juunil kogunes veelgi kõvem konkurents Kohila staadionile, et ennast veidike testida. Ilm soosis häid aegu, kuigi kohati puhus natuke kõvem tuul. Perfektseid ilmastikutingimusi ei esine peaaegu kunagi :) Suurt pabinat sees ei olnud ja soojendus möödus tavalises rütmis. Seekord olid stardijoonel kõvematest eesti naisjooksjatest Laura Maasik, Helin Meier, Katrina Stepanova ja jällegi Maria Veskla. Sättisingi ennast distantsi alguses nende seljataha. Mariaga jäime neist tsipa tahapoole, kuid mulle see tempo just sobis. 1000 meetrit joostus, möödusin Mariast ning otsustasin kõik rajale jätta ja kiirendada. Viimane ring kukkuski ainukesena ära - see hooaeg annab asja parandada! Ajaks tuli 4,56,35 - isiklik rekord :) Jäin tõesti väga rahule, kuna paari staadionitrenniga suutsin joosta juba isikliku ning tundsin, et minus on veel väga palju peidus!

Kokkuvõttes jäin nende võistlustega väga rahule, sest hooaeg pole veel täielikult alanud ja spetsiaalset trenni pole nende jaoks teinud! Ootan huviga, mis sellel hooajal minu jaoks varus on!
Loodan peatselt ka kõiki võistlustel näha! :)

PS: Järgmine start juba 1000 meetris kolmapäeval Kohilas :)