Marti Medar (21)

Long distance runner

17 FANS
28 Nov 2017

28 Nov 2017

Nii nagu nad ütlevad, siis alati tuleb võtta "Step by step!!!"
Eelmise nädala esmaspäeval suundusin ma Ministeeriumite ühishoonesse, kus toimus selline asi nagu trepijooksuvõistlus. Põhjus, miks ma sinna ronisin, oli lihtne - nägin Jooksuportaalis artiklit ning tahtsin lihtsalt huvi pärast ära proovida. Tegelikult olen ma korra varem kogenud sarnast pingutust, kui osalesin ligemale 4 aastat tagasi Radissoni hotelli trepijooksuvõistlusel, aga siis ma olin ikka "väga roheline" veel. Õppisin toona alles jooksu ABC-d ning nüüd võisin vähemalt natuke enesekindlamalt starti minna.
Lendasin kohale ja no muidugi oli kohal ka klubikaaslane Janar Juhkov. Sealt tekkis kohe mõte, et kui endal pekki läheb, siis vähemalt kamraadile võiks ära teha. Jooksin hoone eesruumis mitukümmend tiiru soojenduseks, järgnes "the usual" venitamine ja aeg oli ronima hakata. Olin justkui ära eksinud... Pole sellist asja isegi harjutanud ja seetõttu malekavalusega midagi teha ei saanud. Sain sõrme ümber veel mingisuguse ümara kujuga kiibi ning tuli välja, et sellega pidi fikseerima nii stardist mineku kui ka finišisse jõudmise. Mida me teeks küll ilma tehnoloogiata!!!
Stardist pidi võtma ühe väikese kurvi ning sealt edasi alistama 14 korrust. Algus polnud just paljulubav... Juba esimesel trepivahel suutsin ma pooleldi komistada ja sinna läks juba oma 1,5 sekundit. Ega mul mingisugust jõuvarude jagamise plaani polnud ka ning seetõttu liikusin tuima peaga edasi. Kolm korrust enne lõppu läksid jalad juba täitsa piimhapet täis ning lõpuni jõudsin ma vaid "Kanterliku" karjatuse abil. Aeg 1:05,2 ei kõnetanud mind alguses väga, kuid kui ma nägin seda, mis härrased mu ees asusid, siis oli küll What the F### moment.... Okei, trepijooks on küll sootuks teine asi, aga ikkagi.
Tabelist peegeldus väga masendav pilt ning kuna tegemist oli topeltsprindiga, siis sain võimaluse ennast parandada. Janari avastart polnud ka just kõige hiilgavam ning seetõttu pushisin ikka, et kuule davai, lähme teeme korra veel selle asja läbi grin-emotikon:D. Olgu ka öeldud, et ei olnud kohustuslik teist korda ka joosta, lihtsalt kokkuvõttes loeb parim katse. Teisel korral vältisin ma eelnevaid vigu ja asi oli juba märksa kenam. Viimased paar korrust niitsid mu siiski oluliselt maha, pole midagi öelda.. Aeg 1:02 tähendas minu jaoks paremat tulemust, kuid mitte suurt rahuolu. Tõsi, vähemalt Juhkoviga läks omavaheline võitlus positiivselt.
Nii nagu arvata võis, siis kõige kiirem mees oli Eesti trepijooksu esinumber Rauno Tiits, ajaga 53 sekundit. Kokkuvõttes võib öelda, et nii nagu maratonijooks, erineb ka trepijooks teistest distantsidest oluliselt. Koormust saavad hoopis teised lihased ning selles ongi asja võlu. Lisaks olid trepiastmed minu jaoks liiga väikesed, ehk siis ei saanud kordagi väga kanda maha panna. Pisikut ma sellisest asjast külge ei saanud, kuid vahelduseks oli midagi teistmoodi ja huvitavat. Enam ei pea kaua ootama, sest aasta viimasel kuul on Medaril plaanis juba mõningad stardid. Kus ja mis, seda ma veel ei ütle. #treeningpartner #trepijooks #tulebomaliistudejuurdejääda

25 Oct 2017

25 Oct 2017

"Lõpp hea, kõik hea!!!"
Nädalavahetusel sai punkt pandud välishooajale ja seda võistlusega, mille kohta olin kuulnud ainult positiivseid sõnu - Saaremaa Kolme Päeva jooks. Tegelikult polnud mul üldsegi plaanis sinna võistlema minna, aga kuna treener Urmas pakkus välja vägagi motiveeriva stiimuli, siis sellele oli raske EI öelda. Kolm päeva järjest võistelda on vägagi raske, aga kui veel iga päev pigistada endast maksimum välja - " väga lõbus". Eesmärke oli mul tegelikult kaks - esiteks joosta esimesel päeval 10km maantee isiklik ja teiseks joosta kokkuvõttes esikuuikusse, mis "lukustaks lahti" treeneri lubaduse. Palju oli kaalul, adrenaliin taevas, vorm täitsa nitševo - lähme teeme ära!!!
ESIMENE PÄEV ja 10km... Soojendusel tundus kõik olevat hästi: jalad üsnagi kerged, ilm mõnus ja ilma suurema tuuleta, rahvast igal pool. Koosseis oli muidugi väga võimas - kohal olid Noot, Nikolajev, Kivistik, Mitt, Vulla, Jürs, Nõmm, Abner, Ratasepp ja paljud teised... Stardipauk anti väga "huvitaval" ajal kell 16:30 ja kõik see suur rahvamass põrutas teele. Esimesed 3 kilomeetrit jooksin koos klubikaaslase Mark Abneriga, peale mida jäin üksi enda eest seisma. Kilomeeter edasi ja nagu what the fuck? - iga sammuga tuleb Raido "freaking" Mitt mulle lähemale (10km 31:10 ja poolmaraton 1:07:58). Mis toimub?
Kontrollisin kellalt tempot ja jooksin ikkagi endale sobivas tempos. Tuli hiljem välja, et Raido oli lihtsalt võtnud jooksu natuke kergemalt kui mina ja seetõttu möödusin poole distantsi peal ka Temastki. Treeneri häält oli kuulda väga kaugele ning see kaasaelamine möödus isegi valjemalt kui mina jälgimas Lakersi mängu. Eks ta sellist jooksu oli pikalt oodanud ning ma ise samuti. Andsin hagu, mis ma suutsin viimastel kilomeetritel, pikk lõpusirge ca 500m pikkune ja finišis ma olin 4. kohal, kuid mis kõige tähtsam - uus isiklik rekord 32:09,5. Vana reks sai ületatud 27,5 sekundiga. Emotsionaalne rahulolu to the fullest!!!
Kuna esimese päeva võidumees Andi Noot ei plaaninud tervet võistlust kaasa teha, siis enne teist võistluspäeva asusin ma 3. kohal. Suures plaanis ei tähendanud see muidugi midagi, sest ees oli veel kaks pikka võistluspäeva. Teisel päeval oli kavas 16,195 km pikkune distants. Eesmärgiks seadsin suurendada vahet tagumistega ja "loodetavasti" viimasele päevale minna mõnusa edumaaga. Esimesed kaks kilomeetrit jooksin koos liiderduo Kaur Kivistiku ja Ilja Nikolajeviga ning eks see oli rohkem selline "reality check", et äkki on tõesti vorm nii hea? Päris nii "muinasjutuline" asi ikka ei olnud, jäin nendest maha ning jooksin edasi omas rütmis. Poole maa pealt hakkas kõva vastutuul möllama ja see muutis sammu juba väga vaevaliseks. Viimased viis kilomeetrit möödus rada sootuks pehmetel metsateedel ning 3 km enne lõppu püüdsidki Mark Abner ja Marek Nõmm minu kätte.
Järgnes raske hetk, sest minu samm oli töntsimast töntsim, nendel oli väga ökonoomne ning kui lõdvaks lasta, siis võib korralikult aega kaotada lõpuks. Oleks võinud minna märksa hullemini, aga sellele duole kaotasin ca 25 sekundit ja koos Raido Mitiga ületasime lõpujoone. Enne viimast päeva oli pilt selge - Nikolajev ja Kivistik klaarivad omavahel esimese ja teise koha saatuse, Marek Nõmm oli kolmas, mina neljandana kaotasin talle "tervelt" 0,1 sekundit ning 50 sekundi - 1 minutilise kaotusega tulid Abner, Mitt ja Jürs. Jooksed hästi, siis oled kolmas ja kui kehvasti, võib jääda sootuks seitsmendaks, ehk esikuuikust välja langeda. Jalad polnud ka teab mis värsked enam, aga sellises pingelises olukorras tuli veel üks ja viimane pingutus ära teha...
Viimasel päeval anti esimesele üheksale mehele eraldistardist start, ehk siis lasti rajale vastavalt koondarvestusele ning ajalisele vahele. Siukest asja pole ma varem kogenud!!! Näljased hundid ajamas üksteist taga grin-emotikon:D... Koos me Marek Nõmmega stardist läksime ning ees oli ootamas 16km. Liikusime koos 5 km ja endise orienteerujana pani siis konkurent pehmel maastikul lisakäigu juurde ja suutis tekitada sellise 60 - meetrise vahe. Mina olin omadega juba tol hetkel täiesti "köömes" ja lihtsalt sundisin end edasi, sest tagant ju konkurendid tulemas.
Umbes 6 kilomeetrit enne lõppu juhtus see, mida võis karta - Raido Mitt võttis jalad kõhu alt välja ning jooksis sellise tempoga, mida võis eeldada. Langesin viiendaks, aga õnneks mitte rohkem. Jürs ja Abner tagant väga ohtlikuks ei saanud ning Fuckyea - ma täitsin oma eesmärgi. Koguajaks 2:22:48,5. Võidumeheks tuli Kaur Kivistik (2:16:48,9), teiseks Ilja Nikolajev (2:18:28,4) ja kolmandaks võimsa viimase päevaga Raido Mitt (2:22:07,5). Minu ette mahtus veel Marek Nõmm (2:22:11,4) ja esikuuiku lõpetas Mark Abner ( 2:23:58,4). Kolmepäevane kannatamine sai läbi!!!
Kokkuvõttes küsin ma endalt, et miks siis inimesed seda jooksu nii kõrgelt hindavad??? Olgu siis ära öeldud, et mina osalesin jah seal esimest korda... Korraldus on hea, rajad mitmekülgsed, taset on, aga kõige tähtsam "koostisosa" on ikkagi see jooksurahvas, kellega saab juttu puhuda, aega veeta ja rõõmu tunda jooksmisest. Seda kõike pakub Saaremaa Kolme Päeva Jooks!!! This is Medar out and järgmised jooksud juba "gaasikambrites." Winter is coming!!! #treeningpartner #saaremaakolmepäevajooks #täistabamus

07 Sep 2017

07 Sep 2017

"Kes kannatab, see kaua elab!!!"
Pagan, see vanasõna pidas eelmine pühapäev täiesti paika. Käisin siis Pärnus, et osaleda vägagi mainekal Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksul. Jooks oli Eesti Linnajooksude sarja arvestades vajalik mul läbida, kuna Narvas sunnitud katkestamisega niisama see 100+ kokku ei tule. Läksin täiesti rahuliku ja külma tundega jooksma. Ega see jooks pole mul kunagi väga hästi just läinud - esimesele sillale jõudes on kops koos ja lõpuaeg tulnud koguaeg 34:20 kanti. Treener soovitas minna julgelt peale ja saagu mis saab. Nõustusin!!!
Koosseis oli muidugi võimas, eesotsas Mukunga, Nurme, Fosti, Läti rekordiomanikuga nii poolikus kui ka maratonis, lisaks sellele ka mitmed tugevad harrastajad. Mitmekordne tiitlivõistluste medalist Allar Raja andis kell 12 stardipaugu ja ligi 2000 näljast spordihuvilist suundus 10 km rada vallutama. Esimene kilomeeter nagu ikka tuleb väga kergelt ja kell näitas seekord 3:05. Huvitav oli see, et tasemega mehi rajal jagus, aga mina jooksin ihuüksi - paarkümmend meetrit eespool Argo Jõesoo, Karel Hussar ja minu taga ca 30m vahega korralik punt. Parem olnuks joosta kellegagi koos, aga jooksin omas mullis ja usaldasin enda sammu. Nii nagu nad ütlevad, et ära jälgi teisi, vaid enda enesetunnet.
Esimene tõsisem vaheajapunkt oligi see eelpool nimetatud sild, mis märgib minuteada ca 4,2km vaheaega või midagi sellist. Muutunud oli nii palju, et Jõesoo pani Hussaril eest minema ja iga sammuga tulin tasapisi omakorda Karelile lähemale, minu taga olev punt oli umbes 60-70 meetriga maas. Enne sillalt tagasipööret püüdsin Kareli kinni ja esimesed mõtted, mis pähe torkasid olid, et no kurat, tavaliselt olen sellisel hetkel jube väsinud, aga samm püsis värskena ja sisendasin endale usku, et täna võib lõpuks üle pika aja midagi ilusat välja tulla. Umbes kilomeetri panime koos edasi, kuid siis läksin omas mullis tasapisi eest ära ja nüüd pidi suruma, sest ma olen ikkagi üksi. Seda seisu ei tohtinud nüüd ära rikkuda.
Kedagi püüda polnud, aga näljaseid hunte oli taga küllaga. Kilomeetrid läksid lõpupoole näiliselt aina aeglasemalt, tõsi tempo püsis koguaeg seal 3:13-3:17 vahemikus. Teadsin hästi, et treener seisab seal kuskil 1,5 kilomeetrit enne lõppu ja sinnamaani pidi vastu pidama. Hetk, kui Urmas mind nägi, siis oli ta näiliselt üsnagi rahulik, kuid usun, et eks ka Temagi oli sisemiselt veidi üllatunud ja positiivselt meelestatud. Trennidki viimasel ajal hästi läinud, see peab ju märk millegist olema. Järgnes lõpukilomeeter ja viimane sirge rahva ees.
Uskumatu, ma hoidsingi oma kohta ja sain 7. koha ajaga 32:40,7. Isiklikust jäi küll puudu vaid 3,7 sekki, aga see polnud üldsegi tähtis. Positiivne emotsioon oli see, mida ma terve aasta ootasin ning lõpuks tuli üks võistlus, mille järel ma võisin tõesti rahul olla ja vastu rinda taguda. Fuckyea!!! Jooksu võitis aga eestlastele vägagi tuttav mees Ibrahim Wachira Mukunga, ajaga 29:44,6. Teine koht Tiidrek Nurmele (30:00,5) ja kolmas mees lätlane Valerijs Zolnerovics (30:03).
SIIN ME SIIS NÜÜD OLEME!!! Pühapäeval ongi juba ees ootamas maraton ning nagu teada, siis sinna ma oma kahe palliga põrgatama lähen, lootusega üle joosta kehtiv Guinnessi rekord, milleks on 4:10:44. Igal juhul saab see olema kõige karmim värk, mida ma seni teinud olen, aga tunne on hea, vorm enam-vähem ja see asi tuleb lihtsalt ära teha. Peab muidugi veel nagu "härjaila" kaitsma oma tervist, et jumala eest midagi ei juhtuks. Rada tõotab tulla mitmekülgne ja vaheldusrikas ning ma ei jõua juba stardipauku ära oodata... #treeningpartner #kahesillajooks #roadtoSEBmarathon #põnevustküllaga

14 Aug 2017

14 Aug 2017

"Sulle see Ööjooks vist väga meeldib Medar!!!"
Just nende samade sõnadega tuli treener Urmas peale jooksu minu juurde. Ütleme nii, et on elemente, mis mulle väga meeldivad selle jooksu juures, aga kindlasti ka palju kohti, kus jätkuvalt on arenemisruumi. Üleeile koguneski suur jooksjate hulk Rakverre, et osavõtta ühest Eesti kõige räägituimast jooksuvõistlusest üldse. Iga aasta ikka midagi juhtub ning ka seekord ei olnud midagi erinevat. Üritan siis kõik sündmused läbi oma vaatevinkli ära rääkida.
Jooksjaid oli kokku kogunenud üle kaheksatuhande (loe 8x1000+) ning kokku toimus 3 distantsi: 4km ajavõtuta, 10km ning 21,1km jooks. Kuna ma õhtuti ei viitsi kõige pikemaid maid võistlustel joosta, siis otsustasin 10km jooksu kasuks. Eelmine aasta kukkus hästi välja kah, miksmitte uuesti proovida. Enamik tugevaid jooksjaid läkski aga poolmaratoni peale ja see jättis teist aastat järjest "ukse lahti" kümnes kilomeetris. Kell 20:00 anti start poolmaratonile, viis minutit hiljem (20:05) 4km jooksule ja omakorda 5 min hiljem (kell 20:10) lasti viimane kari rajale, mina ka seal siis kuskil. Ilm oli soe, rahvast kui palju ja emotsioon positiivne. Jooksust ka natuke...
Stardiprotokollis nägin Janek Õiglase venna Jani nime ja eeldasin, et temaga koos võib rabelemiseks minna, kuid nagu arvata võis, siis vend oli samal ajal tegemas võimsat kümnevõistlust ja küllap hoidis see ikka pilgud teleka ees. Pigem kipun arvama, et Ta võis vabalt ka Londonis samal ajal olla. Otsustasin siis stardist kohe omas mullis ära minna ja väikseks üllatuseks ei tulnud keegi kaasa. Ratturid sõitsid ilusti ees, vile ilusti kaelas ja eelmiste distantside mahajääjad ajati kõik paremale poole, et nii mina kui ka kõik järgnevad saaksid ilusti joosta. Kiitus korraldajatele selle koha pealt!!!
Ega see üksi jooksmine midagi kerget pole.... Poole maa vaheaeg oli 16:30 ja pagan, siis hakkas raskeks minema. Alati olen jooksnud kellegagi koos või nii öelda "jahtinud" kedagi, kuid mitte seekord. Lõpus tuli veel tõuse ka ja sisendasin peas vaid seda, et "ära keera seda seisu tuksi!!!" Kolm kilomeetrit enne lõppu sain ka infot, et jälitajad on umbes paarisaja meetri kaugusel. Raske oli, aga kuniks ma jõudsin viimasele lõpusirgele, siis sain ma lõpuks tempos järgi lasta ja tulla mõnusalt üle finišijoone. Aeg küll väga vilets 34:38, aga seekord oli võit märksa tähtsama kaaluga ning ega Rakveres keegi hullu tulemust ei suutnud väga teha ka. Teisele kohale jooksis end uue isikliku rekordiga (34:51) klubikaaslane Aleksandr Kuleshov ning kolmandaks jooksis end Karl Rauno Miljand, aeg 35 minutit täpselt.
Kohustuslikud jutuajamised ära peetud ning siis hakkas taevas laginal sadama, põrutasin kohe autosse ära ja istusin seal kokku ca 40 minutit. No johhaidii aidaa, see vaatepilt meenutas ikka täielikku mängufilmi: vihma kallas kui oavarrest, äikest lõi nii kõvasti, et taevas oli välgunooli ilusti näha, inimesed jooksid meeleheitlikult autodesse. Korra mõtlesin juba, et kas autos olla on ikka kõige turvalisem, nii tõsiseks läks juba asi... Olgugi, et mina pääsesin sellest kõigest väga hästi, kuid kahju oli kõigist neist, kes veel jooksid 10km distantsil ning eriti poolmaratoni. Raju Ööjooks ühesõnaga!!! Probleemid hakkasidki just tekkima ümber kõige pikema võistlusdistantsi.
Nimelt looduslikud jõud läksid nii hulluks kätte ära, et finišipaigas asuv elektrooniline ajavõtusüsteem läks "vett vedama". Mitmed jooksjad ei saanud seetõttu tabelisse oma tulemust kirja ja probleem oli selles, et kuidas siis korrektne paremusjärjestus lõpuks ikkagi välja kujuneb. Halvimast päästis jällegi treener Urmas Randma, kes silma järgi määras esimese otsa meeste kohad täpselt ära ja autasud anti tänu sellele õigesti üle. Mängus olid ka Eesti Linnajooksude sarja punktid, kuid õnneks sai see saaga õnneliku lõpu. Autasustamise ajaks oli õnneks ka ilm natukenegi rahunenud.
Kokkuvõtlikult ei ole minul küll midagi väga korraldajatele suurt ette heita, sest looduslikke jõudude vastu ei saa ja slaalomit ei pidanud ma võrreldes eelmise aastaga jooksma. Naljakas oli küll see, et finišis anti väike kotikene, mis sisaldas nii jooke kui ka "kehakinnitust". Seal jagati nimelt ka millegipärast kassitoitu:O???? Mõned inimesed arvasid ööpimeduses, et tegemist on pähklite või millegi sarnasega ja saidki halva kogemuse osaliseks. Cmoon korraldajad, jagage ikka inimeste toitu. Kindlasti ei läinud kõigil rajal liikumine sama sujuvalt kui minul võibolla, aga ühe asjaga ma nõustun siiamaani, et selle jooksu peab Eesti Linnajooksude sarjast ära võtma. Liiga palju on mängus ja kui poleks Urmast finišis olnud, siis kes küll teab, mis oleks võinud saada. Sellised olid minu mõtted, ootan huviga ka kõikide Teie omi. #rakvereööjooks #10km #twowinsintwoyears #showolivõimas

31 Jul 2017

31 Jul 2017

Masinavärk hakkab tasapisi ilmet võtma!!!
Eile keskpäeval olin ma omadega Saadjärvel, kus toimus Eesti Järvejooksude sarja 3. ning ühtlasi ka eelviimane etapp. Kohal oli korralik tase jooksjaid ning üldse kokku 437 inimest. Distants oli 16,9 km ja ilm püsis seal 20 kraadi kandis. Järjekordselt sain hea võimaluse näha, kas ning kuidas on progress vormi osas läinud. Stardipauk anti kell 12 keskpäeval ja pidu võis alata.
Ümber Saadjärve jooks on ikka üks korralik maanteejooks. Nii nagu Lõuna- Eesti võistlustel ikka kombeks, siis ka seekord pidi üle ronima 3-4 mäenukist. Mina aga alustasin julgelt ja enesetunne oli üsna hea. Peale neljandat kilomeetrit, kui alguse "elevus" sai läbi, moodustusid teatud grupid. Jooksin sealt alates koos Jaanus Kallaste ja Kristo Reinsaluga. Esiviisik oli meist juba lahti rebinud ning omakorda meist ca 100 meetri kaugusel jooksid koos norrakas Morten Saetha ja igihaljas Eesti jooksulegend Vjatšeslav Košelev.
Joostud sai pool maad ning peale joogipunkti jäi pundist mõnevõrra maha
Reinsalu. Sealt edasi jooksin Kallastega koos ning mis seal salata - tunne oli üsnagi hea. Tõsi, umbes kahe kilomeetri pärast pidin ise katempole vastu andma ning tähtis oli nüüd vaid see, et ei vajuks korralikult ära. Poolteist kilomeetrit hiljem möödusid tagant ka Košelev ning Saetha. Vahed hakkasid kergelt sisse tulema ja nüüd ei tohtinud enam Kristot ka mööda lasta.
Jooksin hirmutundega edasi, samm oli raske ja ei olnud põrmugi mõnus lõpuosa. Saadjärve jooksu "maiuspalaks" on muidugi kilomeeter enne lõppu korralik ronimistõus. Sinna jõudes nägin, et ees jooksval Saethal on ka samm jube töntsiks läinud. Silmasin võimalust ja punnisin end mäest ülesse nii kiiresti kui võimalik. Suutsin mööda minna ning jäänud oli veel ca 900m. Jalad piimhapet täis ja kohe seljataga konkurent, kes ei anna midagi ilma võitluseta.
Umbes pool kilomeetrit enne lõppu läks aga täielikuks spurdiks ära. Saetha vajutas täiega gaasi ning mina pidin hoolimata raskusele leidma veel endas ka viimase jõu. Pingutan, pingutan, aga no krt ei ole vahe ikka veel piisav. Lõpuks sai mu tahtmine võitu ja suutsin paarikümne meetrise vahe sisse teha ning võtta jooksust üsnagi okei 8. koht, ajaga 59:13,1. Rinnanumbrile vähemalt kohane. Tunne finišis väga väsinud, aga sisemine rahulolu oli olemas. Võidu võttis Raivo Alla (56:17,4), teiseks tuli Rauno Laumets (56:57,5) ja kolmanda koha pälvis julge jooksuga Taavi Tambur täpipealt 58 minutiga. Naistest võttis võidu Olga Andrejeva (1:04:37,3), järgnesid Jekaterina Patjuk (1:06:01,8) ja kolmandana klubikaaslane ning selle lehekülje üks populaarsemaid isikuid Kaisa Kukk (1:07:40,3).
Kokkuvõttes vägagi positiivne jooks üle pika aja. Vorm on tõusuteel ja iga jooksuga liigun aina paremuse poole. Jooks tehtud, mängime nüüd veidi malet ka. Homsest kuni pühapäevani osalen ma Eesti meistrivõistlustel tavamales. Kokku üheksa kurnavalt pikka mängu ja loodetavasti saab ka hiljutine maleedu seal jätku. Ainus malemees ma siiski see nädal ei ole, sest ka treener Urmas osaleb 3-6. juulil Lätis toimuval malefestivalil. Eks näha ole, kellel paremini mäng välja kukub. #treeningpartner #eestijärvejooksudesari #ümbersaadjärvejooks #hakkabjumetjubalooma

Load more posts
|
|
|
|

Bio

Tallinnast, Eestist pärit jooksumees, kes alustas jooksmisega 2013 a sügisel ning on jooksnud kõiki distantse 600m-st kuni maratonini välja(42,2km).Minu senised suurimad saavutused on: 6x juunioride(U-20) Eesti meister, Eesti meister 4x1500m teatejooksus (2016), 2x Rakvere Ööjooksu 10km võitja (2016, 2017), Guinnessi rekordiomanik kõige kiiremini joostud maratonis, põrgatades samal ajal kahte korvpalli - 3:54:16 (2017)

Long distance runner from Tallinn, Estonia who started running in autumn 2013 and has run all distances from 600 metres to marathon (42,2 kilometres).My biggest achievments so far: 6x Estonian Junior(U-20) Champion, Estonian Champion in 4x1500m relay race (2016), 2x Rakvere Night Run 10km winner (2016, 2017), Guinness World Record holder for fastest marathon, while dribbling two basketballs - 3:54:16 (2017)

Isiklikud rekordid/Personal records
800m: 2:01,6 (2015)
1000m: 2:37,77 (2016)
1500m: 4:08,29 (2016)
Mile: 4:36,38 (2017)
3000m: 8:57,96 (2014)
5000m: 15:40,16 (2015)
10,000m: 33:58,29 (2017)
10 km road: 32:09,5 (2017)
21,1km: 1:12:13 (2016)
42,2km: 2:51:27 (2016)

Sisehalli rekordid/Indoor records

600m: 1:30,9 (2014)
800m: 2:04,89 (2016)
1000m: 2:45,33 (2014)
1500m: 4:16,85 (2016)
2000m: 5:55,89 (2017)
3000m: 9:09,84 (2016)

Born 1996 (age 21)
Coach Urmas Randma
Club Treeningpartner

Personal bests

10000m

Show
Personal best

1000m

Show
Personal best

1500m

Show
Personal best

3000m

Show
Personal best

5000m

Show
Personal best

800m

Show
Personal best

Half marathon

Show
Personal best

Marathon

Show
Personal best

Competition results

10000m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Rapla Selveri suurjooks 17. 34.19 Rapla June 2014

1000m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Nõmme Seeriajooks 02.42 Tallinn Aug. 2014

1500m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti talvised MV 04:22.34 Tallinn Feb. 2015
Eesti juunioride MV 2. 04.16 Rakvere June 2014

3000m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti talvised MV 09.14 Tallinn Feb. 2015
Rukkilillemängud 08.57 Tallinn Aug. 2014

5000m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti juunioride MV 1. 15.51 Rakvere June 2014

800m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti juunioride talvised MV 7. 02.06 Tallinn Jan. 2014

Half marathon

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Narva Energiajooks 01.15 Narva June 2014

Marathon

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
SEB Tallinn Marathon 628. 03.44 Tallinn Sept. 2014
SEB Maraton 703. 03.55 Tallinn Sept. 2013
Sponsors