Marti Medar (21)

Long distance runner

17 FANS
03 Jan 2018

Kokkuvõte siis aastast 2-0-1-7...
Nii nagu lubatud sai, siis juba jälle olen siin ja valmis kirjutama järgmist jutukest. Seekord võtan luubi alla enda eelmise aasta tegemised ning ka mitte tegemised... Veidi imelik on seda nüüd küll uuel aastal teha, aga sellegipoolest saab asi tehtud. Lähme!!!
Suures plaanis võib öelda, et aasta oli üsnagi nigel. Suuri "pauke" ja eesmärke väga ei täitunud. Talvine periood oli nagu ikka üle kivide ning kändude. Sees ja väljas joosta on minu jaoks ikka üüratu vahe. Seda kinnitavad ka isiklikud rekordid ning tulemused ise. Suutsin paar nädalat enne eestikaid muidugi veel haigusepisiku saada külge ja see pärssis oluliselt lootusi. Kokkuvõtlikult parandasin talvel 0,5 sekundiga 2000m isiklikku ning läbi suure häda sain U23 sisemeistrivõistlustel 3000m jooksus pronksmedali. Ei midagi säravat!!!
Märtsis toimus Monte Gordos, Portugalis traditsiooniline laager. Midagi kurta polnud, trennitulemused olid täitsa tip-top ja laagri lõpetuseks osalesin esmakordselt välivõistlusel - Lissaboni poolmaratonil. Adrenaliin oli üleval ning ootasin huviga jooksu. Esimesed 10 km katsin 33:44 ning kuni 16. kilomeetrini jooksin kenasti isikliku rekordi graafikus. Kahjuks viimased 5 kilomeetrit läks nii raskeks, et tempo langes ca 20 sekundit kilomeetri peale ja pidin kokkuvõttes leppima ajaga 1:13:41 ning 51. kohaga. Eks krambid võisid tekkida ka sisuliselt "null soojenduse" pealt, sest 45 min enne starti pidi trügima ette otsa ja kui kontserdil olete käinud, siis teate, et ruumi väga napib, eriti eesotsas. Nii oli ka mul sedapuhku...
Eestisse tagasijõudes oli esimene start Haapsalu maanteejooksul, kus sain küll 2. koha, aga aeg oli kahvatu - 33:09. Eesti lühikese krossi meistrivõistlustel polnud ka mingisugust liikumist ning jällegi hädaga sain pronksi kaela U23 arvestuses. Kevadperioodi kõige rõõmsam hetk vast oli Eesti meistrivõistlused ekidenis, kus mind usaldati "ankrumehe" rolli ja suutsin viimase vahetusega tõsta Treeningpartneri hõbedale. See tegi tõesti tuju rõõmsaks!!! Sealt edasi tuli kahjuks väga must periood...
Kõik algas TTÜ jooksuga, kus muidugi lendas mul toss jalast, aga kui sellest oli veel vähe, siis mina ja Janno Joala, Leonid Latsepov eksisime õnnetult ära, olles siis teistest kindla vahega ees. Kes kunagi on eesotsas joostes ära eksinud, see teab - Hirmus tunne!!! Rapla Selveri Suurjooksul tuli kahvatu 10km aeg 34:21, Harku Järve jooksul heast seisust äkkpiste jne... Ükskõik kuhu ka ei vaataks, pakkas vaid negatiivset energiat. Halvad emotsioonid ja stress tõid kaasa viirushaiguse, mis imes mu energiast täiesti tühjaks. Rimi Juunijooksule olin end kirja pannud ja vaid tiimi pärast läksin ning jooksin läbi, aeg 18:39... Olin omadega pees. Ainukene positiivne emotsioon sellest perioodist oli Eesti teatejooksude meistrivõistlused, kus tänu Mark Abneri võimsale ankruvahetusele saime kaela pronksmedalid 4x1500m jooksus.
Aasta põhisündmus - Narva Energiajooks, läks täiesti luhta.. Pisik oli jätkuvalt olemas ning kuna spordimehe hing ei tahtnud niisama alla anda, läksin jooksma, aga kui esimene kilomeeter on 3:25 ja edasi ei jõua isegi 3:45 tempot kannatada, siis on selge... Tervis on kehv ja ei ole mõtet end tappa. Poole maa peal olin sunnitud katkestama ning korraldajate autoga võistluskeskusesse liikudes polnud mingisugust tuju. Käes oli hetk, mis oli isegi madalam kui muru... Treener Urmas siiamaani toonitab mulle, et kuldmedal oli justkui kandikul sulle ees ja seda ta ka oli. Võiduaeg oli 1:17:26... Rohkem pole vaja muud öelda.
Viirushaigus kestis kokku 1,5 kuud ning mitmed vajalikud trennid jäid seetõttu ära. Käisin edasi vaid rahulikult jooksmas ning proovisin malemängu abil saada mõtteid mujale. Eesti U23 meistrivõistlustel staadionijooksus polnud ka midagi rõõmustavat. 1500m jooksus tagaotsas, 800m jooksus täitsa viimane ning 5000m jooksus passisin terve tee Franko Reinholdi taga ja viimase kahe ringiga suutsin vähemalt mingisugusegi vahe sisse teha ning pronksmedali haarata. Muidu ma poleks 3. kohaga üldse rahul, aga arvestades aasta kulgu - pidi rahul olema.
Mida aeg edasi, seda paremaks muutus tervis ja ajad polnud ka enam täiesti masendavad. Imesid viimaste staadionijooksudega muidugi ei teinud, aga kuna 10,000m staadionirekord oli mul väga kehvake, siis vähemalt suutsin sedagi natuke kohendada - 33:58,29. Kui siuke aeg pakkus mingisuguseid emotsioone, siis on ilmselge, et vormikõver on kaugel parimate päevade omadest. Rakvere Ööjooksul läksid jällegi mitmed tugevad poolmaratoni peale ja seetõttu oli 10km peal jällegi uksed lahti. Kasutasin võimaluse ära ja suutsin selle distantsi teist aastat järjest ära võita. Murdekoht oli augusti teine pool. Jooksin lõigutrennides juba aegu, mis on parimate päevade killast, lisaks sain lõplikult haigusest üle. Esimene õnnestumine ja "Medarlik" jooks kui nii võib öelda, tuli Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksul. Ütlesin veel treenerile enne jooksu, et mis seal ikka - lähen täiega peale ja ehk joppab ära!!! Joppaski ära, suutsin algset tempot hoida, kordagi ära ei kukkunud ja jooksin 10km isikliku rekordi lähedase aja - 32:40,7. Mis veelgi üllatavam, see andis sellisel jooksul suisa 7. koha. Üle väga pika aja nägi naeratust mu näol ning oli põhjust rusikaga vastu rinda taguda.
Ja siis muidugi see SEB maraton... Ütlen ausalt, läksin uut rekordit üritama seetõttu, et lihtsalt tahtsin positiivseid emotsioone. Selleks pidin põrgatama mitte ühte, vaid kahte korvpalli. Mudane lõik Rocca Al Mare lähedal oli ebameeldiv üllatus - pallid ei põrganud, aeg tiksus, käed verised ja šitased, aga mis seal ikka... Nii pagana raske oli, aga kuidagi tulin lõpuni ning sai see asi ära tehtud. Ei soovita ausalt proovida.. Kuna vorm oli sügisel üsnagi hea, siis üritasin võtta maksimumi, mis võtta andis.
Saue Valla rahvajooksu võit, Paide - Türi rahvajooksu 9. koht ja Tartu Linnamaratoni, poolmaratoni distantsi 4. koht olid sellised jooksud, mida tahtsin näha juba kevadel/suvel. Lõpetuseks kirss tordil oli muidugi Saaremaa Kolme Päeva jooks, kus suutsin kokkuvõttes tulla 5. kohale ja esimesel päeval kõmmutada 10km maanteejooksu isikliku - 32:09,5. Kokkuvõttes annan oma aastale hindeks 3+, sest kuigi negatiivseid emotsioone oli palju, ei lehvitanud ma valget rätikut, vaid tulin august välja ning liikusin aasta lõpus nagu inimene juba. Loodetavasti on see lugu õpetlik ja tõestab, et mitte midagi ei tule elus niisama kätte. 2018. aastal ma garanteerin, et asjad lähevad paremaks ja tuleb heasmõttes "raju" aasta.
Kes suutis lõpuni ära lugeda, siis olete endale küpsise igal juhul välja teeninud!!! Aitüma ning uute võistlusteni!!! #treeningpartner #2017kokkuvõte

01 Jan 2018

"Pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna!!"
Tervitused kõigile ja Head uut aastat!!! Medar jäi aastalõpus sügavasse "talveunne" ning nüüd on vanad võlad vaja ära likvideerida. Seetõttu soovitan järgnevatel päevadel siin silma peal hoida, sest põnevat materjali sajab sisse nagu läinud öösel rakette taevas. Esimese asjana tuleb ära rääkida 20. detsembril toimunud Audentese jõuluvõistlused, kus jooksin 1000m... Natšinajem!!!
Sinna ma siis läksin - 2017. aasta viimane võistlus ja seda Audentese spordihallis. Selles "gaasikambris" olin ennem osalenud vaid ühe korra ja seda puhku oli tegemist minu esimese võistlusega, olles alles alustanud jooksutrennidega. Areenile tulles ehmatusin kergelt ära. Mitmetel aladel võistlesid Eesti hetke tipud ning ka 1000m jooksud olid täis noori ja vihaseid jooksjaid. Kokku toimus tervelt 4 jooksu ning mõneti üllatusena sain ma joosta kõige tugevamas ehk viimases jooksus. Olin üsnagi enesekindel, sest nädal enne starti suutsin trennis joosta tossuga 1000m lõigu 2:48,8... Üks ja viimane pingutus veel aasta lõpuks!!!
Algus oli igati normaalne... Esimene ring 31 sekundiga, 400 vaheaeg 1:03 ja 600m peal 1:35... Kuid siis juhtus midagi väga müstilist... Lihtsalt täitsa tühja koha pealt muutus samm nii nõrgaks, et jube lihtsalt. Absoluutselt kõik tuhisesid mööda ja siit midagi head polnud loota. Viimased 400m läbisin 1:12 ning kokkuvõttes täiesti masendav 2:46,72 lõpuajaks. Olgu siis ka ära öeldud, et võistluse ajal kandsin ma naelikut. Treener oli sõnatu ning ega ise ka päris täpselt ei saanud aru, mis just juhtus... Tõsi, enne võistlust oli teada, et Audentese spordihall on konkurentsitult kõige kuivema õhuga spordihall Eestis (vähemalt minu arvates), aga seekord polnud selles asi.
Väga palju on ka minult küsitud, et kuidas sa sellise jooksusammuga üldse suudad nii lühikesi maid joosta? Eks ta huvitav ole, sest mul on looduse poolt antud ökonoomne maratonisamm (loe madal, lühike ning energiat säästev samm). Toss jalas ja maanteel lidumine - see on minu mugavustsoon. Naeliku jaoks on vaja tugevat päkka, teistsugust sammu ja pagan teab, mida veel... Lühematel maadel muidugi liigub loogiliselt naelikuga paremini edasi, aga kui lõpuni vastu ei pea, siis peab võibolla maratoonarile kohaselt ikka tossuga liduma. Õnneks on enne talviseid eestikaid võimalus nii trennis kui ka katsevõistlustel ühtteist proovida. Mõtteainet jagub!!!
Kõige kiiremat minekut näitas Audentese jooksul aga Deniss Šalkauskas, joostes välja aja 2:33,68. Lisaks sündis järjekordne B-klassi tippmark Kristian Otloti poolt, kes seekord õige napilt, kuid siiski suutis üle joosta 1000m tippmargi 2:38,8. Uus rekord on numbritega 2:38,53. Minupoolt selleks korraks kõik ja juba homme/ülehomme on oodata lugemist. Kuulmiseni!!! #treeningpartner #audentesejõuluvõistlused #läksaiataha

18 Dec 2017

18 Dec 2017

"Mõnus jõulude-eelne tempojooks!!!"
Eile kubises terve Rocca Al Mare ja Kakumäe kergliiklustee täis jooksjatest, alustades varajatest hommikutundidest, lõpetades nii umbes enne pärastlõuna algust. Seda kõike ka põhjusega - eile toimus traditsiooniline Vana Aasta Maraton. Lisaks maratonile olid kavas ka teatemaraton ning individuaaalne 8,44 km jooks. Võistluse võlu seisneb aga selles, et iga osaleja osavõtutasust läheb 5 EUR nii abivajavate laste toetuseks kui ka spordiaktivisti Aivo Liksori selja paranemiseks. Mina valisin seekord menüüst endale individuaalse distantsi, ehk 8,44 km...
Kuna väga suur osa tugevaid jooksumehi valis teatemaratoni kasuks ning mõned ka maratonidistantsile, siis meie jooksus olid kõik kohad lahtised, sealhulgas ka esikoht muidugi. Põhikonkurendiks pidasin kindlasti klubikaaslast Dmitri Aristovi, olenemata sellest, et mees jooksis paar tundi varem juba teatemaratonis ühe vahetuse ära. Samuti pidi arvestama ka Kevin Väljaotsaga, sest kiirust noormehel on ja heal päeval suudab Ta kindlasti ka kannatada ning südikaid jookse teha. Kuna viimased trennid on läinud üllatavalt hästi, siis mul ei olnud mitte mingit muud eesmärki kui üritada see jooks ära võita. Otsustasin tempo kohe peale panna ning loodetavasti ära kannatada.
Esimene kilomeeter joostud, vaheaeg 3:04. Tunne täitsa hea, aga nii umbes kahe kilomeetri pärast läks samm kuidagi järsult raskeks. See oli veidi üllatav, sest vorm on tegelikult trennide põhjal päris okei praegu, aga võibolla selline kohati manööverdamine teatud kohtades rajal ning muutlik rada, väsitasid jalad ära... Juba 500m pärast ehk kuskil 3,5 km peal püüdsid Aristov ja Väljaots mu kätte ning siis hakkas kõik tasapisi allamäge minema. Iga samm oli edasi raske, heade päevade kergust ja lennukust sammus polnud ning pidin vaid krimpsus näoga sundima end edasi liikuma. Mida kilomeeter edasi, seda kaugemale läks Aristov, aga Väljaots oli veel püütavas kauguses.
Vahe oli paar kilomeetrit enne lõppu ca 30 meetrit ning tundus justkui, et rong oleks läinud. Tasapisi sain lähemale, kuskil 10-15 meetri peale. Päris väike vahe eks? Oli, aga samas ei olnud ka, sest viimaste kilomeetrite peal üritasin ma 4x teha spurti, aga igakord tegi Väljaots kohe ka paar kiirendavat sammu. Kerge hingetõmme jooksu ajal ja proovime uuesti - tutkit Vasja.. Mitte midagi polnud kasu sellest, muidugi väsinud jalgadega püüa siis veel mingit spurti kokku panna... Kõik minu rünnakud said ära kaitstud ja seega leppisin seekord 3. kohaga.
Jooksu võitiski klubikaaslane Dmitri Aristov, ajaga 27:47. Teiseks tuli Kevin Väljaots (28:08,5) ja minu aeg sedapuhku 28:12. Ilm oli suurepärane, kohati tiba jahe, aga libedust ega midagi polnud - sai joosta kenasti. Tänud korraldajale Urmo Raiendile, kes seisab õigete põhimõtete eest, toetamaks abivajajaid ning on suutnud korraldada aasta lõpus ikkagi korraliku rahvajooksu. Õhtu lõpetuseks toimus veel kohvikus "Must Puudel" - Treeningpartneri jõulupidu!!! Sõime, natuke jõime ning üleüldse sai muljetada kõikidega nii jooksust kui ka üldse asjadest. 2017 aasta kõige viimane jooks on veel tulemas ja seda ülehomme, kolmapäeval, Audentese spordihallis, kus lähen jooksma 1000m. Peale seda võib uuele aastale vastu minna!!! #treeningpartner #vanaaastajooks #seekordkolmas
Foto autor: Alari Kasemaa

28 Nov 2017

28 Nov 2017

Nii nagu nad ütlevad, siis alati tuleb võtta "Step by step!!!"
Eelmise nädala esmaspäeval suundusin ma Ministeeriumite ühishoonesse, kus toimus selline asi nagu trepijooksuvõistlus. Põhjus, miks ma sinna ronisin, oli lihtne - nägin Jooksuportaalis artiklit ning tahtsin lihtsalt huvi pärast ära proovida. Tegelikult olen ma korra varem kogenud sarnast pingutust, kui osalesin ligemale 4 aastat tagasi Radissoni hotelli trepijooksuvõistlusel, aga siis ma olin ikka "väga roheline" veel. Õppisin toona alles jooksu ABC-d ning nüüd võisin vähemalt natuke enesekindlamalt starti minna.
Lendasin kohale ja no muidugi oli kohal ka klubikaaslane Janar Juhkov. Sealt tekkis kohe mõte, et kui endal pekki läheb, siis vähemalt kamraadile võiks ära teha. Jooksin hoone eesruumis mitukümmend tiiru soojenduseks, järgnes "the usual" venitamine ja aeg oli ronima hakata. Olin justkui ära eksinud... Pole sellist asja isegi harjutanud ja seetõttu malekavalusega midagi teha ei saanud. Sain sõrme ümber veel mingisuguse ümara kujuga kiibi ning tuli välja, et sellega pidi fikseerima nii stardist mineku kui ka finišisse jõudmise. Mida me teeks küll ilma tehnoloogiata!!!
Stardist pidi võtma ühe väikese kurvi ning sealt edasi alistama 14 korrust. Algus polnud just paljulubav... Juba esimesel trepivahel suutsin ma pooleldi komistada ja sinna läks juba oma 1,5 sekundit. Ega mul mingisugust jõuvarude jagamise plaani polnud ka ning seetõttu liikusin tuima peaga edasi. Kolm korrust enne lõppu läksid jalad juba täitsa piimhapet täis ning lõpuni jõudsin ma vaid "Kanterliku" karjatuse abil. Aeg 1:05,2 ei kõnetanud mind alguses väga, kuid kui ma nägin seda, mis härrased mu ees asusid, siis oli küll What the F### moment.... Okei, trepijooks on küll sootuks teine asi, aga ikkagi.
Tabelist peegeldus väga masendav pilt ning kuna tegemist oli topeltsprindiga, siis sain võimaluse ennast parandada. Janari avastart polnud ka just kõige hiilgavam ning seetõttu pushisin ikka, et kuule davai, lähme teeme korra veel selle asja läbi grin-emotikon:D. Olgu ka öeldud, et ei olnud kohustuslik teist korda ka joosta, lihtsalt kokkuvõttes loeb parim katse. Teisel korral vältisin ma eelnevaid vigu ja asi oli juba märksa kenam. Viimased paar korrust niitsid mu siiski oluliselt maha, pole midagi öelda.. Aeg 1:02 tähendas minu jaoks paremat tulemust, kuid mitte suurt rahuolu. Tõsi, vähemalt Juhkoviga läks omavaheline võitlus positiivselt.
Nii nagu arvata võis, siis kõige kiirem mees oli Eesti trepijooksu esinumber Rauno Tiits, ajaga 53 sekundit. Kokkuvõttes võib öelda, et nii nagu maratonijooks, erineb ka trepijooks teistest distantsidest oluliselt. Koormust saavad hoopis teised lihased ning selles ongi asja võlu. Lisaks olid trepiastmed minu jaoks liiga väikesed, ehk siis ei saanud kordagi väga kanda maha panna. Pisikut ma sellisest asjast külge ei saanud, kuid vahelduseks oli midagi teistmoodi ja huvitavat. Enam ei pea kaua ootama, sest aasta viimasel kuul on Medaril plaanis juba mõningad stardid. Kus ja mis, seda ma veel ei ütle. #treeningpartner #trepijooks #tulebomaliistudejuurdejääda

25 Oct 2017

25 Oct 2017

"Lõpp hea, kõik hea!!!"
Nädalavahetusel sai punkt pandud välishooajale ja seda võistlusega, mille kohta olin kuulnud ainult positiivseid sõnu - Saaremaa Kolme Päeva jooks. Tegelikult polnud mul üldsegi plaanis sinna võistlema minna, aga kuna treener Urmas pakkus välja vägagi motiveeriva stiimuli, siis sellele oli raske EI öelda. Kolm päeva järjest võistelda on vägagi raske, aga kui veel iga päev pigistada endast maksimum välja - " väga lõbus". Eesmärke oli mul tegelikult kaks - esiteks joosta esimesel päeval 10km maantee isiklik ja teiseks joosta kokkuvõttes esikuuikusse, mis "lukustaks lahti" treeneri lubaduse. Palju oli kaalul, adrenaliin taevas, vorm täitsa nitševo - lähme teeme ära!!!
ESIMENE PÄEV ja 10km... Soojendusel tundus kõik olevat hästi: jalad üsnagi kerged, ilm mõnus ja ilma suurema tuuleta, rahvast igal pool. Koosseis oli muidugi väga võimas - kohal olid Noot, Nikolajev, Kivistik, Mitt, Vulla, Jürs, Nõmm, Abner, Ratasepp ja paljud teised... Stardipauk anti väga "huvitaval" ajal kell 16:30 ja kõik see suur rahvamass põrutas teele. Esimesed 3 kilomeetrit jooksin koos klubikaaslase Mark Abneriga, peale mida jäin üksi enda eest seisma. Kilomeeter edasi ja nagu what the fuck? - iga sammuga tuleb Raido "freaking" Mitt mulle lähemale (10km 31:10 ja poolmaraton 1:07:58). Mis toimub?
Kontrollisin kellalt tempot ja jooksin ikkagi endale sobivas tempos. Tuli hiljem välja, et Raido oli lihtsalt võtnud jooksu natuke kergemalt kui mina ja seetõttu möödusin poole distantsi peal ka Temastki. Treeneri häält oli kuulda väga kaugele ning see kaasaelamine möödus isegi valjemalt kui mina jälgimas Lakersi mängu. Eks ta sellist jooksu oli pikalt oodanud ning ma ise samuti. Andsin hagu, mis ma suutsin viimastel kilomeetritel, pikk lõpusirge ca 500m pikkune ja finišis ma olin 4. kohal, kuid mis kõige tähtsam - uus isiklik rekord 32:09,5. Vana reks sai ületatud 27,5 sekundiga. Emotsionaalne rahulolu to the fullest!!!
Kuna esimese päeva võidumees Andi Noot ei plaaninud tervet võistlust kaasa teha, siis enne teist võistluspäeva asusin ma 3. kohal. Suures plaanis ei tähendanud see muidugi midagi, sest ees oli veel kaks pikka võistluspäeva. Teisel päeval oli kavas 16,195 km pikkune distants. Eesmärgiks seadsin suurendada vahet tagumistega ja "loodetavasti" viimasele päevale minna mõnusa edumaaga. Esimesed kaks kilomeetrit jooksin koos liiderduo Kaur Kivistiku ja Ilja Nikolajeviga ning eks see oli rohkem selline "reality check", et äkki on tõesti vorm nii hea? Päris nii "muinasjutuline" asi ikka ei olnud, jäin nendest maha ning jooksin edasi omas rütmis. Poole maa pealt hakkas kõva vastutuul möllama ja see muutis sammu juba väga vaevaliseks. Viimased viis kilomeetrit möödus rada sootuks pehmetel metsateedel ning 3 km enne lõppu püüdsidki Mark Abner ja Marek Nõmm minu kätte.
Järgnes raske hetk, sest minu samm oli töntsimast töntsim, nendel oli väga ökonoomne ning kui lõdvaks lasta, siis võib korralikult aega kaotada lõpuks. Oleks võinud minna märksa hullemini, aga sellele duole kaotasin ca 25 sekundit ja koos Raido Mitiga ületasime lõpujoone. Enne viimast päeva oli pilt selge - Nikolajev ja Kivistik klaarivad omavahel esimese ja teise koha saatuse, Marek Nõmm oli kolmas, mina neljandana kaotasin talle "tervelt" 0,1 sekundit ning 50 sekundi - 1 minutilise kaotusega tulid Abner, Mitt ja Jürs. Jooksed hästi, siis oled kolmas ja kui kehvasti, võib jääda sootuks seitsmendaks, ehk esikuuikust välja langeda. Jalad polnud ka teab mis värsked enam, aga sellises pingelises olukorras tuli veel üks ja viimane pingutus ära teha...
Viimasel päeval anti esimesele üheksale mehele eraldistardist start, ehk siis lasti rajale vastavalt koondarvestusele ning ajalisele vahele. Siukest asja pole ma varem kogenud!!! Näljased hundid ajamas üksteist taga grin-emotikon:D... Koos me Marek Nõmmega stardist läksime ning ees oli ootamas 16km. Liikusime koos 5 km ja endise orienteerujana pani siis konkurent pehmel maastikul lisakäigu juurde ja suutis tekitada sellise 60 - meetrise vahe. Mina olin omadega juba tol hetkel täiesti "köömes" ja lihtsalt sundisin end edasi, sest tagant ju konkurendid tulemas.
Umbes 6 kilomeetrit enne lõppu juhtus see, mida võis karta - Raido Mitt võttis jalad kõhu alt välja ning jooksis sellise tempoga, mida võis eeldada. Langesin viiendaks, aga õnneks mitte rohkem. Jürs ja Abner tagant väga ohtlikuks ei saanud ning Fuckyea - ma täitsin oma eesmärgi. Koguajaks 2:22:48,5. Võidumeheks tuli Kaur Kivistik (2:16:48,9), teiseks Ilja Nikolajev (2:18:28,4) ja kolmandaks võimsa viimase päevaga Raido Mitt (2:22:07,5). Minu ette mahtus veel Marek Nõmm (2:22:11,4) ja esikuuiku lõpetas Mark Abner ( 2:23:58,4). Kolmepäevane kannatamine sai läbi!!!
Kokkuvõttes küsin ma endalt, et miks siis inimesed seda jooksu nii kõrgelt hindavad??? Olgu siis ära öeldud, et mina osalesin jah seal esimest korda... Korraldus on hea, rajad mitmekülgsed, taset on, aga kõige tähtsam "koostisosa" on ikkagi see jooksurahvas, kellega saab juttu puhuda, aega veeta ja rõõmu tunda jooksmisest. Seda kõike pakub Saaremaa Kolme Päeva Jooks!!! This is Medar out and järgmised jooksud juba "gaasikambrites." Winter is coming!!! #treeningpartner #saaremaakolmepäevajooks #täistabamus

07 Sep 2017

07 Sep 2017

"Kes kannatab, see kaua elab!!!"
Pagan, see vanasõna pidas eelmine pühapäev täiesti paika. Käisin siis Pärnus, et osaleda vägagi mainekal Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksul. Jooks oli Eesti Linnajooksude sarja arvestades vajalik mul läbida, kuna Narvas sunnitud katkestamisega niisama see 100+ kokku ei tule. Läksin täiesti rahuliku ja külma tundega jooksma. Ega see jooks pole mul kunagi väga hästi just läinud - esimesele sillale jõudes on kops koos ja lõpuaeg tulnud koguaeg 34:20 kanti. Treener soovitas minna julgelt peale ja saagu mis saab. Nõustusin!!!
Koosseis oli muidugi võimas, eesotsas Mukunga, Nurme, Fosti, Läti rekordiomanikuga nii poolikus kui ka maratonis, lisaks sellele ka mitmed tugevad harrastajad. Mitmekordne tiitlivõistluste medalist Allar Raja andis kell 12 stardipaugu ja ligi 2000 näljast spordihuvilist suundus 10 km rada vallutama. Esimene kilomeeter nagu ikka tuleb väga kergelt ja kell näitas seekord 3:05. Huvitav oli see, et tasemega mehi rajal jagus, aga mina jooksin ihuüksi - paarkümmend meetrit eespool Argo Jõesoo, Karel Hussar ja minu taga ca 30m vahega korralik punt. Parem olnuks joosta kellegagi koos, aga jooksin omas mullis ja usaldasin enda sammu. Nii nagu nad ütlevad, et ära jälgi teisi, vaid enda enesetunnet.
Esimene tõsisem vaheajapunkt oligi see eelpool nimetatud sild, mis märgib minuteada ca 4,2km vaheaega või midagi sellist. Muutunud oli nii palju, et Jõesoo pani Hussaril eest minema ja iga sammuga tulin tasapisi omakorda Karelile lähemale, minu taga olev punt oli umbes 60-70 meetriga maas. Enne sillalt tagasipööret püüdsin Kareli kinni ja esimesed mõtted, mis pähe torkasid olid, et no kurat, tavaliselt olen sellisel hetkel jube väsinud, aga samm püsis värskena ja sisendasin endale usku, et täna võib lõpuks üle pika aja midagi ilusat välja tulla. Umbes kilomeetri panime koos edasi, kuid siis läksin omas mullis tasapisi eest ära ja nüüd pidi suruma, sest ma olen ikkagi üksi. Seda seisu ei tohtinud nüüd ära rikkuda.
Kedagi püüda polnud, aga näljaseid hunte oli taga küllaga. Kilomeetrid läksid lõpupoole näiliselt aina aeglasemalt, tõsi tempo püsis koguaeg seal 3:13-3:17 vahemikus. Teadsin hästi, et treener seisab seal kuskil 1,5 kilomeetrit enne lõppu ja sinnamaani pidi vastu pidama. Hetk, kui Urmas mind nägi, siis oli ta näiliselt üsnagi rahulik, kuid usun, et eks ka Temagi oli sisemiselt veidi üllatunud ja positiivselt meelestatud. Trennidki viimasel ajal hästi läinud, see peab ju märk millegist olema. Järgnes lõpukilomeeter ja viimane sirge rahva ees.
Uskumatu, ma hoidsingi oma kohta ja sain 7. koha ajaga 32:40,7. Isiklikust jäi küll puudu vaid 3,7 sekki, aga see polnud üldsegi tähtis. Positiivne emotsioon oli see, mida ma terve aasta ootasin ning lõpuks tuli üks võistlus, mille järel ma võisin tõesti rahul olla ja vastu rinda taguda. Fuckyea!!! Jooksu võitis aga eestlastele vägagi tuttav mees Ibrahim Wachira Mukunga, ajaga 29:44,6. Teine koht Tiidrek Nurmele (30:00,5) ja kolmas mees lätlane Valerijs Zolnerovics (30:03).
SIIN ME SIIS NÜÜD OLEME!!! Pühapäeval ongi juba ees ootamas maraton ning nagu teada, siis sinna ma oma kahe palliga põrgatama lähen, lootusega üle joosta kehtiv Guinnessi rekord, milleks on 4:10:44. Igal juhul saab see olema kõige karmim värk, mida ma seni teinud olen, aga tunne on hea, vorm enam-vähem ja see asi tuleb lihtsalt ära teha. Peab muidugi veel nagu "härjaila" kaitsma oma tervist, et jumala eest midagi ei juhtuks. Rada tõotab tulla mitmekülgne ja vaheldusrikas ning ma ei jõua juba stardipauku ära oodata... #treeningpartner #kahesillajooks #roadtoSEBmarathon #põnevustküllaga

Load more posts
|
|
|
|

Bio

Tallinnast, Eestist pärit jooksumees, kes alustas jooksmisega 2013 a sügisel ning on jooksnud kõiki distantse 600m-st kuni maratonini välja(42,2km).Minu senised suurimad saavutused on: 6x juunioride(U-20) Eesti meister, Eesti meister 4x1500m teatejooksus (2016), 2x Rakvere Ööjooksu 10km võitja (2016, 2017), Guinnessi rekordiomanik kõige kiiremini joostud maratonis, põrgatades samal ajal kahte korvpalli - 3:54:16 (2017)

Long distance runner from Tallinn, Estonia who started running in autumn 2013 and has run all distances from 600 metres to marathon (42,2 kilometres).My biggest achievments so far: 6x Estonian Junior(U-20) Champion, Estonian Champion in 4x1500m relay race (2016), 2x Rakvere Night Run 10km winner (2016, 2017), Guinness World Record holder for fastest marathon, while dribbling two basketballs - 3:54:16 (2017)

Isiklikud rekordid/Personal records
800m: 2:01,6 (2015)
1000m: 2:37,77 (2016)
1500m: 4:08,29 (2016)
Mile: 4:36,38 (2017)
3000m: 8:57,96 (2014)
5000m: 15:40,16 (2015)
10,000m: 33:58,29 (2017)
10 km road: 32:09,5 (2017)
21,1km: 1:12:13 (2016)
42,2km: 2:51:27 (2016)

Sisehalli rekordid/Indoor records

600m: 1:30,9 (2014)
800m: 2:04,89 (2016)
1000m: 2:45,33 (2014)
1500m: 4:16,85 (2016)
2000m: 5:55,89 (2017)
3000m: 9:09,84 (2016)

Born 1996 (age 21)
Coach Urmas Randma
Club Treeningpartner

Personal bests

10000m

Show
Personal best

1000m

Show
Personal best

1500m

Show
Personal best

3000m

Show
Personal best

5000m

Show
Personal best

800m

Show
Personal best

Half marathon

Show
Personal best

Marathon

Show
Personal best

Competition results

10000m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Rapla Selveri suurjooks 17. 34.19 Rapla June 2014

1000m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Nõmme Seeriajooks 02.42 Tallinn Aug. 2014

1500m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti talvised MV 04:22.34 Tallinn Feb. 2015
Eesti juunioride MV 2. 04.16 Rakvere June 2014

3000m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti talvised MV 09.14 Tallinn Feb. 2015
Rukkilillemängud 08.57 Tallinn Aug. 2014

5000m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti juunioride MV 1. 15.51 Rakvere June 2014

800m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti juunioride talvised MV 7. 02.06 Tallinn Jan. 2014

Half marathon

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Narva Energiajooks 01.15