Katrin Zaitseva (21)

1. Triatlon 2.Ujumine

16 FANS
17 Apr 2018

Hei,
Sain ka lõpuks, aega ja jõudu, et kirjutada sellest, mis vahepeal toimunud on 😊

Nagu teada on viibin juba teist nädalat Mallorcal laagris, kus tegutsemine on väga aktiivne. Sooviksingi teiega jagada möödunud nädala tegemisi ja emotsioone…
Viibin küll triatloni laagris ehk teen kõiki alasid aga hetkel on prioriteedis rattaga sõitimine… mmmm mu „lemmik tegevus“ .. Ütleks nii minu suhted rattaga on „niijanaa“ aga nädalaga on need „love hate relationships“ kõvasti paranenud. 10 päevaga olen sadulas veetnud juba 616km ja ütlen ausalt iga trenniga löön oma isiklikke rekordeid :D Mitte, et need mul väga kõvad olid aga siiski.

Eile oli minu jaoks päris ränk päev ja selle päeva võib kokkuvõtta ühe tsitaadiga „vahepeal ongi lihtsalt sitt päev“. Sõitsime 3tundi ratast ja kõik oli iseenesest norm, me ei võtnud mingeid tõuse ega midagi sellist, aga olin nii katki omadega. Päev enne seda ehk üleeile oli meil nn Kenyan day (nagu ütles mu treener :D ) ehk tegime päeva jooksul 3 jooksu trenni, mis jätsid oma jälje jalgadesse. Jooksime päevaga kokku 27km ja kerisime ka veidi ratast (50km), aga eks see kooslus tegi ka oma töö, sest eile olin tõesti murtud.

Täna tõsteti mind teise rattagruppi, kus sain veidi vabamalt ja rahulikumalt võtta. Käsime ka „kitsekal“ ehk sõitsime tõusu, kus tõusu otsas ootas meid kitsepoiss :D (vaata pilti) Tundsin, et see sõit läks mul tunduvalt paremini, kui eile, kokku sõitsime 3h45min ja läbisime 96km.
Rääkides isiklikest rekorditest siis siin laagris ma sõitsin esimest korda nii pikalt ja mahukalt, eelmise nädala reedel sõitsime 4h ja 96km jubeda vihma käes, mis pani proovile mitte ainult jõu ja vastupidavuse vaid ka psühholoogilise mõtlemise. Igati karm aga õpetlik trenn, ma ütleks.

Kui rääkida jooksus siis ma ütleks, et see on mul paranenud, vähemalt pulss pole enam nii kõrge nagu Eestis joostes.. Samas võib olla on see sellepärast, et enam ei pea joostes mitu kihti riideid selga lükkama, aga igal juhul on jooksus hetkel päris hea tunne. Proovisime siin muuta natuke mu jooksu sammu ja tundub, et see toimib ehkki teatud kohad on harjumatusest päris valusad.

Ujumise osas nii palju, et seda teen praegu vähem, kui Eestis olles ja naudin avabasseinis ujumist. Olles ise 12 aastat ujuja pole kunagi avabasseinis ujunud seega ujumise osas ka midagi uut 😊 Oleme kahel korral ka avavees ujumas käinud, aga need trennid pigem lõdvestus, kui trenn. Kuna vesi on suht külm ja 14 kraadi (kuigi eestlase jaoks on see okei), piirub meie avavees käik siiski 20-30 minutiga.

Eile, kui olin omadega nii katki hakkasin mõtlema, et „issand ma ju polegi tegelikult sellise koormusega kunagi treeninud, isegi olles ujuja“ seega nagu juba mainisin on iga päev isiklike rekordite ja eneseületuse päev. Kindlasti on treeneril mingil määral õigus, et „jusiis olid halvad isiklikud rekordid“, aga eks ma kannatan ja annan endast parima, sest MIS EI TAPA TEEB MEID JU TUGEVAMAKS.

10 Apr 2018

Heiheihei,
Pole ammu kirjutanud ja vahepeal on palju mida toimunud :D
Viimati kirjutasin, kui oli käimas koolinädal, kus sain õppetunni, et enesetunde jälgimine on palju tähtsam, kui näpuga kava tagaajamine. Pärast koolinädala lõppu jäi mul laagrini 2 nädalat ja tegutsesin nagu ikka aktiivselt nii trennis, kui ka tööl. Ehk need kaks nädalat möödusid ilusti ja vägagi tavapäraselt, selletõttu polnud ka väga millestki kirjutada.

Nüüdseks olen aga juba kolmandat päeva Mallorcal. Niisiis alustame algusest ehk reisist. Reis möödus iseenesest hästi, kuigi Arlandas hilines reis natuke üle tunni ja lõppudelõpuks jõudsime kohale alles pärast kella 22.
Esimene hommik algas minu jaoks, olenemata hilisest saabumisest, juba kell 7.30 hommikul hommikujooksuga, seejärel ma sain FINALLY ratta selga ilma, et peaksin puki otsa ronima :D See oli lausa nauding…Umbes 30minutit siis tuli meelde, mis asi see rattatrenn on ja kui palju on mul veel arenguruumi selles osas. Aga eks see puki kerimine terve talve andis kõvasti juurde rattavalitsuse osas seega tunnen end sadulas palju kindlamalt, kui kunagi varem ehkki jõust jääb veel puudu…aga see on juba oma ette lugu… :D Pead ma norgu ei lase ja lükkan läbi valu ja pisarate seda ratast ikka edasi, see on ju siiski omamoodi nauding; ja ega endale püstitatud eesmärgis ma ei loobu niivõrd kergesti! Muuseas kahe päevaga on mu pagasisse kogunenud juba 130 kilomeetrit ja eks neid kilomeetreid tuleb siin veel kõvasti, sest kokku viibin Mallorcal lausa 4 nädalat 😊

Ehkki olen olnud ujuja 13-aasta jooksul, ujun ma siin laagris esimest kord avatud basseinis ja see on päris harjumatu aga mulle meeldib 😊 täna ujusime ka režiimi ujumist, kus esialgu lootsin, et ei pea päris üksinda seda ujuma, aga mu lootused haihtusid, kui Marko ütles, et jääb kuivale ja Kirill kahjuks sain ujuda ainult käsi. Niisiis ma lükkasin iseenda ja stopperiga võidu.. Alguses on täitsa okei, kui mingi hetk hakkas jõust puudu jääma ja siis treener halastas ja lisas LAUSA 5 SEKUNDIT režiimile otsa :D täis luksus või mis? :D Aga kokkuvõttes läks trenn hästi. Täna on muuseas esimene rahulikum päev ka ehk meie 2+1 tsükli kolmas päev. Homme on ees staadioni treening ja test jooks 5x1000m eks näis, kas liigume õiges suunas, sest saame võrrelda tulemusi ka talvel joostut testiga 😊 Muideks staadion asub 1h ratta sõidu kaugusel, seega soojenduseks 1h ratast siis staadioni trenn ja siis 1h ratast lõdvestuseks peale :D

Üks tähtis asi on mul veel teada anda 😊 Nimelt tänu Martin Liivamäele sain endale uue ja väga vajaliku toetaja, kelleks on TYR Baltics. TYR on nii ujumis- kui ka triatloni varustuse tootja, kes lisaks kvaliteedile toodab ka üliägeda väljanägemisega riideid ja varustust! Kui tahad basseini ääres silma paista kirevate värvidega, siis uuri lähemalt siit: http://tyrbaltics.com/ Sealt leiad absoluutselt kõike alustades ujumisprillidest lõpetades kalipso või jooksuriietega! 😊 Suured tänud TYR Baltics ja Martin Liivamägi, tänu teile saan mugavalt Mallorcal treenida! #TYRWARRIOR

PS! Tüdrukud, kui olete nendest pildil olevatest ülilahedatest treeningbikiinidest huvitatud, siis vaadake lähemalt siit: http://tyrbaltics.com/en/female-swim-suits/bikini/

25 Mar 2018

Vahepeal tuleb ette ka neid päevi või nädalaid, kui tunned, et sa ei suuda midagi…

See nädal algas minu jaoks ebatavaliselt.. Ebatavaliselt just selle poolest, et ma pidin ülikooli minema! Jah, tuletan meelde ma õpin ka ülikoolis, aga kaugõppes ja koolis käin reaalselt 5x aastas ja kui see koolinädala kätte jõuab, siis ta ikka jätab oma jälje ja pöörab kõik pea peale.

Kaugõpe on igati mugav sportlase jaoks, sest see võimaldab pidevalt täismahus treenida, kuid samas paar korda aastas siis katkestab selle protsessi ja nõuab kohal käimist. Mul on sellega iseenesest kõik tip-top, sest teeme treeneriga koostööd ja püüame kogu treeningprotsessi nii paika saada, et koolinädal ühtib ka puhke nädalaga kus treeningtunde on ikka kõvasti vähem.
Enda harimise vahel ma siiski püüan natuke end liigutada, sest kaugõppe koolipäevad kipuvad ikka kujunema kuskil 9-10 tunnisteks, siis sa lihtsalt pead seda istumist kuidagi endast välja saama.

Kui muidu on treeningnädalas ca18-20h siis see nädal oli selleks mahuks 8,5h ja seegi ei saanud täismahus täidetud, sest nt kolmapäeval sain ma suusatamis eksamiga ühele poole alles 19.30ks no ja jõudes koju kuskil pärast kella 20, sa ikka mõistad, et isegi see kerge sörk võib olla liiast.

Reedel oli mul veidi vabam hommik ja läksin lõike jooksma ja sain sellest trennist oma õppetunni, et isegi kui sa füüsiliselt midagi ei tee aga vaimne väsimus on suur, siis ei tule ka trennist suuresti midagi välja. Nii pidingi katkestama oma lõigutrenni ja suunduma basseini suplema, sest enesetunne oli pehmelt öeldes halb. Aga ma ei hakkas sellest pead norgu laskma, sest selline see tippsport ongi küll on tõusud ja küll on mõõnad. Ühte ma tean nüüd täpselt, et kui sa mõtled „issand ma pole üldse see nädal normaalselt trenni teinud“ ja siis jooksed trenni, et seda kompenseerida, ei pruugi sa sellega toime tulla, sest füüsiline väsimus ei seisa kõrvuti vaimse väsimusega.
Noh.. aga mis siin ikka järeldused tehtud, uus kogemus kätte saadud ja liigume ikka edasi, nagu ütleb mu ÜKE treener „per asper ad astra“ ehk läbi raskuste tähtede poole.

Laupäeval sain omandatud uue oskuse 😊 Proovisin elus esimest korda teivashüpet, mis tundus päris õudne, aga lõpuks oli täitsa tore ja arvestuse hindeks sain lausa „B“ (alguses olin hirmu pärast ka „E“ hindega nõus :D). Koolinädal kujunes siiski põnevaks ja vägagi harivaks ja rõõm oli näha oma ülilahedaid kursakaaslaseid 😊Järgmine kord siis kooli juunikuus :D

Aga, mis siin ikka..Vaatame, mis uus nädal toob ja jätkame treeningutega, sest kevadlaagri alguseni on ju jäänud vaid 2 nädalat ja esimese stardini 6 nädalat!

18 Mar 2018

Tänase postituse peale olen mõelnud päris pikalt ja põhjalikult, kuidas oleks seda kõige parem serveerida…

Oma ühes esimestest postitustest rääkisin selles, et sel hooajal võtsin vastu otsuse tulla tagasi koju Tallinnasse, sest Tartus tundsin pidevalt kurbust ja üksindust.
Niisiis siin ma olen oma kodus Tallinnas.. Esimene suurim muutus, nagu te juba teate, toimus minu jaoks treeneri osas, kui oktoobri kuus alustasin koostööd Marko Albertiga, mis on seni minu üks parimaid otsuseid, sest mulle tõesti meeldib see koostöö ja tunne, et olen leidnud enda jaoks selle treeneri, kes 100% mõistab mind ja minu nägemust sportimisele.

Teine tähtsaim otsus mille langetasin on seotud klubivahetusega. Uus võistlushooaeg pole mägede taga, sest esimese stardini on jäänud vaid 8 nädalat. Seega sooviks ametlikult kõigile oma jälgijatele teada anda, et uus võistlushooaeg algab minu jaoks 21CC Triatloniklubi ridades! 😊

See otsus oli otseses seoses sellega, et sügisest tagasi Tallinna kolisin ning Markoga koostööd alustasin. Otsustasin ka seda, et rohkem ei keskendu ujumisele, kui võistlusspordile vaid ainult, kui triatloni osaalale.
Kõik me teame, mis tähendab üksinda treenida ja see pole kindlasti hea tunne (vähemalt mina sain seda korralikult kogetud kogu septembri- ja oktoobrikuu). Seega liitusin 21CC grupiga ja olles Tallinnas mul väga muud valikut polnud, seega sündis ka otsus liituda 21CC triatloniklubiga, kes mind soojalt vastu ka võttis.

Tahaksin ka tänada Tartu Ujumiklubi kõige eest, mis nad minu heaks on teinud ja eelkõige selle eest, et aitasid mul avastada triatlonimaailma!

11 Mar 2018

Heihei,

Eks natuke kribaks siis sellest, kuidas vahepeal läinud on ja mida teinud olen.. 😊

Viimati kirjutasin sellest, et lähen laagri treenerina ja nii see saigi tehtud. 6päeva veetsime lastega Vinni spordikompleksis, kus päevas tegime 3 trenni, millest 2x basseinis ja 1x üket. Laager sujus vägagi ladusalt ja nii mõnigi tegelen avas end minu jaoks teisest küljest (oskab olla töökas ja kuulata). Lisaks aktiivsele treenimisele korraldasin neile ka õhtuti võistkondlikke üritusi, kus siis terve laagri jooksul kogusid kolm võistkonda punkte ja laagri lõppedes autasustasime neid ka väärikalt (loe: said suure tordi). Laste treenimise kõrval tegi ka ise trenni. Kuna tegemist oli minu jaoks esimese treeningnädalaga pärast puhkust siis oli nädal suhteliselt kerge, aga on üks AGA. Sattusin peale suurele külmale ehk õues oli -21 kraadi, ja muidugi mõni arvab, et pole just kõige adekvaatsem otsus minna välja jooksma, aga nagu öeldakse „pole halba ilma, on halb riietus“. Niisiis ma läksin tunniajasele jooksule lükates selge 4 paari pükse ja määrisin põlved kurikuulsa capsicamiga kokku, aga kahjuks sellest ei piisanud, sest mu põlveke sai vist külma ja pidin vahepeal paarpäevase õues jooksmise puhkuse pidama.

Õnneks see nädal oli tunduvalt soojem ja sain uuesti õues joosta ilma, et põlv muret tekitaks, aga siiski jälgin seda pingsalt, et midagi sama hullu, kui eelmine hooaeg enam ei korduks!

Praeguseks aga töö jätkub ja uus nädala toob jälle 20h treeninguid ning aktiivse ettevalmistuse Hispaania laagriks milleni on jäänud alla kuuaja, täpsemalt 26 päeva!!!!! Ma niiväga ootan seda, kui saab juba sooja päikesele alla trenni teha ja mis peamine sõita ratast mitte puki otsas :D

Lisan ka mõningad pildid meie toredast Vinni laagrist ARGO ujumisklubiga! 😊

28 Feb 2018

Hei armsad lugejad!

Nädala keskpaik käes ja nii nagu lubatud sai, siis sooviksin suure rõõmuga jagada teie kõigiga ühte tähtsat uudist!
Nimelt alustasin koostööd SPORTLIO’ga! Ütlen ausalt see tuli minu jaoks väga ootamatul, aga väga vajalikul ajal!

Õhtul pärast jooksu eestikaid istusin rahulikult kodus ja hakkasin juba magama sättima, kui äkki tuli see kiri. Teate, ma ausalt hüppasin rõõmust lakke, sest tegemist on mu esimese päris sponsorlepinguga!!!!

Igale noorsportlasele soovitan südamest jagada rahvaga oma tegemisi ja soovitan selle jaoks Sportlio platvormi, sest siin on olemas kõik: pildid, videod, tulemused ja muidugi sõnavõtu võimalus! Absoluutselt kõik, mida on vaja, et su fännid, sõbrad ja sponsorid saaksid end kurssi seada sinu tegemistega!

Koostöö alustamisel puhul sain ka väikese kingituse, milleks on mugavad jooksupüksid, millega saan korraliku jooksutrenni ära teha ning taastumisel sellest aitab mind IconFit BCAA joogipulber! Lõppude-lõpuks toimub ju areng just taastumise, mitte treeningu ajal!

Täpsemat informatsiooni nii lahedate liibukate, kui ka BCAA osas leiad Sportlio e-poes: https://shop.sportlio.com/product/iconfit-bcaa-211-600g/
https://shop.sportlio.com/product/long-running-tights-womens/

25 Feb 2018

Võtaks kokku peaaegu „mitte midagi“ tegemise nädala ehk lugu sellest, kuidas Katrin sai puhkust :)

Viimasest postitusest on möödas kaks nädalat..siis kui võistlesin eestikatel ja nagu mainisin siis pärast seda algas mul esmaspäeva hommik nagu igal normaalsel inimesel – ikka kell 7 hommikul mõnusas kloorivees :D Too nädal ostus mul siiski päris raskeks ja trennirohkeks. Kokku tuli 20 treeningtundi. Rääkides mahtudest, siis joostes sai läbitud 55km (kusjuures mul oli esimest korda nädala sees 2päeva, kus oli 2x1h jooksu) seega said jalad ikka korralikult vatti, ujudes läbisin 24 km ning rattasadulas veetsin 3,5h.
AGA EDASI SAABUS KAUA OODATUD SÜNDMUS või pigem nädal ehk PUHKENÄDAL! 😊 Okei, päris mitte midagi ma nüüd ka ei teinud, aga sellegi poolest 3h trenni ei ole võrreldav 20h treeningnädalaga. Seega tundus tõesti terve see nädal minu jaoks, kui mitte midagi tegemine, aga seda ainult oma treeningute osas.

Minu blogi alguses võid välja lugeda, et lisaks oma treeningutele olen ka laste treener, seega see nädalas pühendasin end täielikult oma pisikestele nunnudele, kellega õpime hetkel usinasti krooli ujuma. Lisaks olen ka ÜKE treener, seega natuke vanemate nunnudega õppisime see nädal tasakaalu ja koordinatsiooni harjutusi. Sama teemaga jätkates sooviks teiega jaga oma uue nädala tegemisi.

Nimelt lähen laagri, aga ma ei lähe tavalisse treeninglaagri, vaid osalen seal treenerina. Lapsed peavad siiski oma vaheaega ju millegagi sisustama! Seega otsustasime meie klubiga, ARGO ujumiklubiga, et võtame lapsed ja sõidame Vinni spordikompleksisse treenima. Ootan põnevusega seda nädalat, sest saan lastele palju uusi harjutusi õpetada ning oma ujumisoskusi jagada. Muidugi ei tähenda see seda, et ma ise nüüd terve teise nädala ka midagi ei tee.. Lastele trenni andmiste vahel teen ikka ise ka trenni, kasutades kõiki Vinni mugavusi nii ujulat, jõusaali, kui ka ilusat loodust, mida saab kindlasti avastatud, sest ees on päris palju jooksutrenne!

Siit tulenevalt tahakski kõigile soovida, et ka teie leiaks endale meelepärase tegevuse, mida sa saate uhkusega kutsuda oma tööks! Vaatamata sellel, et teen tohutuid treeningkoormuseid, mis on tegelikult võrreldavad peaaegu, et täistöökohaga, ma naudin oma tööd treenerina, sest saan iga päev võimaluse süstida lastele spordipisikut ning mul on võimalus jagada oma kogemusi nendele väikestele spordisõpradele!

Lisaks oli meil see reede ka triatloni noortekoondise päev, kus saime kõik koos kokku, et koos treenida ning põnevaid loenguid kuulata. Kokku oli meil kolm loengut + üks trenn. Päev hakkas loomulikult kell 7hommikul basseini ääres, millele järgnes maitsev hommikusöök ning seejärel loengud. Esimese loengu teemaks oli antidoping, kus saime täpsemalt teada, mis see protseduur endast kujutab, kuidas eritada keelatuid aineid ning miks seda vaja on. Teine loeng tutvustas meile seda, kuidas tuleks suhelda meediaga. Kolmas loeng oli praktiline füsioteraapia loeng, kus saime teada, millised on meie nõrgemad kohad ja kuidas neid tuleks tugevdada. Igati hariv ja tore päev! Aitäh Triatloni Liidule, kes ikka sellised põnevaid asju noortele korraldab!

Seniks olge tublid ja pange end valmis, sest nädala keskel tuleb minult poolt veel üks huvitav uudis! 😉

11 Feb 2018

Tere taas, teeks siis väikese ülevaate viimasest nädalast…

Nädalas algas nagu ikka iga esmaspäeva hommik algama peaks: kell 7 hommikul basseini äärest. Ees ootas väga tihe ja treeningrohke nädal.

Teisipäeval otsustas talv külastada ka meie armsat Eestimaad ehk maha tuli korraga vist kogu Eesti talve lumenorm.. Kõigil sära silmis ja mõnustunne hinges. Ainult Katrini suurnurgad olid pigem allapoole suunatud…sest jooksmine lumes pole üldsegi tore. Tol päeval oli mul ees kaks 1h jooksu trenni. Pärast hommikust trenni said jalad suht märjaks ja oli ka külm, õhtune trenn läks juba palju toredamalt, sest tavapärase jooksutrenni asemel mängisime jalgpalli. Kõik tundus tore ja siis saabus kolmapäeva hommik ja tundsin, et kurk nagu veidi valutab, aga samas polnud asi nii hull.
Neljapäevaks tajusin, et asi on käest ära ja pidin trenne natuke kergemaks võtma ehk basseini minna ei saanud ja ega ka lõiku hallis ka ei jookse pooltõbise olekuga.
Õnneks märkasin seda õigel ajal ja aja mahavõtmine aitas ka kaasa, reedel sai juba ujumaski käidud! 😊
Kuid sellegi poolest oli startimine U23 Eesti meistrivõistlustel, siiski kahevahel kuni laupäevani…

Õnneks saatus soosis mu osalemist ja sain end taaskord proovile panna 3000m jooksus. 😊
Seekord kujunes võistlus minu jaoks täielikuks soolo etteasteks ehk startisime kõigest kolmekesi ja algusest peale jooksin üksinda ees, ikka väga suure vahega… Mõnes mõttes on üksinda jooks hea, sest saad keskenduda täielikult oma sooritusele ilma teisi jälgimata, samas võivad konkurendid sind palju aidata võitlemaks nende ja iseendaga.. Kahjuks seekord pidin võitlema iseendaga ja ütlen ausalt jooks kujunes ikka palju raskemaks, kui EKV’l, kuskil pärast 8ndat ringi hakkas toimuma murdumine ja läks ikka väga raskeks, õnneks terve hall oli täis kaasaelajaid, kes aitasid seda ületada.
Aga, mis siin ikka Eesti meistri tiitel käes ja TULEMUSEKS 10.26,49, MIS LAUSA 9 SEKUNDIGA ISIKLIK!!! (meelde tuletades, siis eelmise tulemuse 10.34,98 jooksin 2nädalat tagasi). Arengut nagu on, ja taktikalises plaanis veel arenguruumi küllalt 😊
Elu esimene eesti meistri tiitel kergejõustikus, seega jään endaga vägagi rahule 😊 SUURED TÄNUD TREENERITELE MARKOLE JA LIINALE!!! (pildil)

Aga homme uue hooga, nagu ikka igal normaalsel inimesel hakkab esmaspäeva hommik kl 7 basseini ääres 😉 Seega näeme seal ja olge tublid!

28 Jan 2018

Võtaks siis kokku möödunud nädala! 😊

Eelmine nädal algas minu jaoks mitte jooksu- ja isegi mitte ujumistrenniga, vaid sõiduga Otepääle. Terve nädala sai veedetud Tallinna Ülikooliga Tehvandil suusalaagris. Ütlen ausalt mina ja suusk väga kokku ei käi, seega pidin tohutut vaeva nägema seda laagrit üle elades. Õppetegevus oli meil suhteliselt tihe ehk 2x päevas käisime suusatamas ja lisaks ka õhtune teooria loeng…

Kõige selle kõrvalt otsisin pidevat aega, et jooksusammu hoida ja mõni kiirem liigutus teha, sest nädala lõpus pidi ju jooksma võistlustel…. Niisiis olin laagris 4 päeva, mille jooksul sain isegi 3x 30minutit jooksu tehtud ja ühel korral jõudsin lausa basseini äärde 😊

Neljandal päeval sain kõik arvestused tehtud ja panin kohe minema Tallinna poole, et jõuda neljapäeva õhtusesse lõigu trenni. Reedel sai ujumist ja ratast ka meelde tuletatud ning laupäeval väikese jooksu soojendus trenni tehtud.

Niisiis jõudsimegi nädala sündmuseni ehk Eesti talvise karikavõistlusteni. Nagu mainisin oma eelmises postituses siis asusin starti 3000m distantsil.
Eesmärgiks oli ühtlane jooks ilma suuremateta läbikukkumisteta. Kui mainida taktikalist osa siis alguses arutasime treeneriga (Liina Tšernoviga), et võtaks tempoks 3.25 ehk 41sekundit ring, hiljem mõtlesime natuke ümber ja nihutasime ringiaega 42sekundi peale.
Ja nii see võistlus sujuski kõik ringi ajad tulid enam vähem sinna 42sekundi ringi ja lõpptulemuseks sai kirja 10.34,98 ning 3.koht.

Ise olen väga rahul kirja saadud tulemusega ning põnevusega ootan juba uut võimalust proovida ületada enda isiklikku rekordit!

Article:

Eesti karikavõistluste 3000 m jooksu võitsid Olavi Allase ja Jekaterina Patjuk
22 Jan 2018

Uus nädal, uued mõtted!

Tänases postituses teeksin juttu oma suurimatest muutustes, mis on toimunud selle paari kuu jooksul, mil olin „rivist väljas“…

Oma viimased 2 aastat, mil avastasin enda jaoks triatloni maailma veetsin ma Tartu linnas, kus lisaks uuele spordialale sai ka kergelt elulist väljaõpet ehk kolisin vanemate juurest välja, pealekauba teise linna ning panin end proovile ka treeneri töös.
See kolimine toimus minu jaoks nii kiiresti, et ei jõudnud isegi sellest aru saada, kui mingi hetk elasin juba võõras linnas, treenisin uues spordiklubis ja tegelesin täiesti muu spordialaga. Eks see tormilisus jättis oma jälje ja hakkasin tundma üksindust, sest kõik sõbrad ja perekond jäid ju kodulinna. Mingi hetk muutus see niivõrd raskeks minu jaoks, et otsustasin tulla tagasi Tallinna ja jätkata siin oma tegutsemisi triatloni maastikul.

Niisiis siin ma olengi, sellest sügisest, tagasi oma kodulinnas Tallinnas. Koju naasmine oli minu jaoks suur kergendus, sest kõik kellest hoolin ja kogu toetav ringkond on ju siin, aga üks oluline asi jäi siiski Tartu- Mu treener ja mu koduklubi. Esialgu proovisin treenida iseseisvalt, aga mingi hetk juhtus motivatsiooni langus ja ma sain aru, et nii ei saa jätkata. Olin treeninud umbes 1,5kuud täielikus üksinduses, kui ühel hommikul tundsin, et mul pole enam soovi minna sinna basseini ja ujuda üksinda neid ringe või minna spordihalli ja lihtsalt joosta ilma igasuguse tagasisideta. Siit sündis otsus vahetada treenerit, kes oleks siin samas Tallinnas, kelle valvsa pilgu all saaksin tegutseda.

Novembri kuus see juhtuski! Minu teed ristusid Marko Albertiga, kes lisaks sellele, et ta on parim meestriatleet Eestis, on ka väga pühendunud treener.
Ütlen ausalt, esimesed nädalad tema käe all olid sõnaotseses mõttes täielik põrgu minu jaoks, kuna minu koormusmahud (peamiselt jooks ja ratas) kasvasid peaaegu poole võrra! Mu organism oli absoluutses šokis sellest, aga samas mõistus nautis seda.

Praeguseks olen ma juba enamvähem kohanenud koormustega ja joosta nädalas ligi 50-60km on juba täitsa okei (arvestades, et varem oli see maht pigem seal 30km kandis). Miks ma siin kohal just jooksmist rõhutan on sellepärast, et ma kaotasin ikka meeletult jooksukilomeetreid oma trauma pärast ja mingi hetk tundus, et ei oskagi enam joosta. Praeguseks on seis juba palju rõõmsam ja selle nädala lõpus saan end ka proovile panna ehk võistlen Eesti karika võistlusel 3000m jooksus! Mingit ulme eesmärki sinna ma nüüd püstitama ei hakka, pigem tahaks kõik 15 ringi ühtlaselt, ilma suuremate läbivajumisteta, läbida.

Rääkides rattatrennidest, siis siin on mul küll silmaga märgatav areng ehk ma sain sõbraks rullpukiga (usun, et asja juures olijad teavad mida silmas pean😉 ).
Lühidalt: MIS ASI ON RULLPUKK? See on kolmest rullist koosnev konstruktsioon, mille peal olles pead sõitma rattaga samal ajal tasakaalu hoides. Alguses oli puki poole vaataminegi minu jaoks hirmuäratav, aga praeguseks juba harjutan käed lahti sõitmist! Võib olla mõnele tundub see „mõttetu“, aga minu jaoks on see suur saavutus, sest just ratas on minu nõrgim lüli triatloniahelas.

Ujumine – minu tugevaim osa triatlonis, paar sõna ka selle kohta.. Ujujana oli mu põhialadeks pigem kuni 400m distantsid, triatlonis on aga distants 750-1500m, seega pidin muutma täielikult oma veetreeninguid, kus hakkasin pöörama rohkem tähelepanu pikkadele aeroobsetele ja vastupidavust arendavatele kavadele. Ja ega tulemus ei lasknud end ootama jääda. Sel talvel Eesti lühirajameistrivõistlustel ujusin 800m vabalt 9.32.4, mis on lausa 9 sekundiga isiklikrekord! Boonusena ka pronksmedal😊. Seega on ka siin veel omamoodi arenguruumi 😊

Rääkides treeneritest tahaksin ma kindlasti jagada teiega lugu ühest treenerist, kes muutis täielikult minu suhtumist treeningutesse… Selleks inimeseks on Toomas Paju, kes on mu ÜKE ja jõusaali kavade koordinaator. Toomasega kohtusin ma esmakordselt 2014.aastal, kui ta liitus meie ujumisklubiga SK GARANT.
Esmakordselt hakkas treener trennis rääkima mille jaoks me teeme ühte või teist harjutust, miks me teeme selliseid seeriaid nagu teeme jne…Ma tegin korraga enda jaoks nii palju avastusi, et igasugune „viilimine“ trennis kadus täielikult – ma hakkasin treenima mõtestatult. Ma sain aru miks ma seda teen ja kuidas see mind aitab võistlustel ja mis on veel tähtis, mind hakkas huvitama ka treeneri töö, millega tegelen ka praegu.
Oma väikeseid õpilasi püüan ma samuti õpetada tegema trenni mõtestatult ehk kui nad küsivad, aga miks ma piinan neid ja sunni seda tegema, siis ma seletan neile ja ma näen ka oma silmaga, et sellest on kasu, sest nii väikesed kui nad ka ei oleks nad saavad sellest aru, kas varem või hiljem sõltub juba lapsest endast, aga ma usun, et see arusaamine tuleb kindlasti.
Siin kohal tahaksin südamest tänada Toomast, kes mulle selle väljaõppe andis ja kellega me tänaseni aktiivselt koostööd teeme!

Load more posts
|
|
|
|

Bio

Minu nimi on Katrin Zaitseva, olen Tallinnast pärit triatleet.
Teekonna spordimaailma leidsin ma juba 7-aastaselt, kui mu vanemad mu esimest korda basseini äärde viisid ja nii see algaski... 13aastat olen ma professionaalselt tegelenud ujumisega. Esimest korda elus astusin absoluudi vanuseklassis poodiumile 12-aastaselt, mil saavutasin 2.koha 200m selili ujumises ja nii see ka jätkus.. Kokku olen ma tänasekspäevaks jõudnud Eesti meistrivõistlustel ujumises poodiumile 153 korral.
Ujumise kõrval meeldis mulle alati jooksmas käia ja olin ka unistanud proovida triatloni.. Nii avaneski 2015.aastal minu jaoks triatlonimaailm ning oma esimesel suvel, kui proovisin triatlonit suutsin ka võita oma esimese eestimeistri tiitli juunioride vanuseklassis!
Nüüdseks olengi täiskohaga triatleet, kes tegutseb kogu südame ja pühendumusega selle spordialaga, saavutamaks kõrgeid tulemusi!

Born 1996 (age 21)
Coach Marko Albert
Club 21CC TRIATLONIKLUBI

Personal bests

100m butterfly (LC)

Show
Personal best

200m butterfly (LC)

Show
Personal best

3000m

Show
Personal best

Triathlon - Olympic

Show
Personal best

Triathlon - Sprint

Show
Personal best

Competition results

100m butterfly (LC)

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti KV 2. 01:06.53 Tallinn March 2015
Tartu Kevad 1. 01:03.92 Tartu April 2014
01:07.29 Zilina March 2013
Eesti U16 MV 2. 01:08.43 Tartu June 2012

200m butterfly (LC)

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti KV 1. 02:33.68 Tallinn March 2015
Tartu Kevad 1. 02:24.85 Tartu April 2014

3000m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti U23 mesitrivõistlused 1. 10:26.49 Lasnamäe Kergejõustikuhall Feb. 2018
Eesti karikavõistlused 3. 10:34.98 Lasnamäe Kergejõustikuhall Jan. 2018

Triathlon - Olympic

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
2017 Quarteira ETU Triathlon European Cup 29. 02:11.53 Quarteira, Portugal April 2017

Triathlon - Sprint

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
1. 00 Tallinn July 2015
Sponsors
Your logo missing? Click on the button.