Jaak-Heinrich Jagor (27)

400mH

37 FANS
09 Jan 2018

Uus aasta...

Tagasi vaadates läks detsember väga kiiresti. Reaalsuse võttis ikka omajagu aega, et aasta viimasest kuust jagu saada.
Viimases postituses rääkisin pikalt, laialt, kitsalt, teravalt Malta laagrist. Praeguses postituses annab see jätkuvalt tooni. Kuu tagasi mainisin, et jõudsime tagasi ja lasen jalgadel nädala või kaks puhata. Tavalises praktikas on see täiesti normaalne nähtus aga mida aeg edasi tagasi tulekust, seda kriitilisemaks ja ärevamaks minu jaoks see muutus. Nimelt on mul olnud viimastel aastatel sügiseti pisiprobleeme enda pöidadega (tallaalune, hüppeliigese ümbrus), samas oleme alati treeneri ja meditsiiniajude abiga nendest detsembriks jagu saanud. See aasta pole aastad vennad ja kogeme uusi teadmisi ning tähelepanekuid minu keha ja selle koormustaluvuse kohta.
Kogu show tähelepanu keskpunktiks on minu vasaku jala tallaalune. Malta laagri lõpus hakkas asi natukene käest ära minema. Jooksutrennide kiirused hakkasid viimastel päevadel natuke kannatama ja peale treeningut lihaste/kõõluste maha jahtumist hakkasid talla alla kogunema päris tummised ülepinged, mis ei lasknud väga mugavalt üle varvaste rulludes jalutada. Paberi peal müstiliste eneseületustega treeningutel ei tegelenud aga piisas, et keha annaks signaali vastu.
Peale Maltat võtsime nädalaks kaheks kindlalt lõigutrennidesse pausi sisse ja üldiselt trennis rahulikult. Puhata on ka vaja. Kahe nädala möödudes oli üllatuseks mure sama suur, kui alguses. Pikalt ei mõelnud ja suunasime fookuse sinna millega sai parasjagu tegeleda. Ehk siis Kõvasti jõusaali, erinevaid hüppeid ja spinningu rattal lõike. Jõusaalist nii palju, et isegi mu igipõlisest vaenlasest jõutõmbest sai eneselegi üllatuseks rõõmuga oodatud sõber treeningplaane vaadates. Igal heal asjal on ka omad halvad küljed ja minu jaoks olid need spinningu ratta peal erinevad intervallid. Täiesti õudus!!! Kolmandal spinningu nädalal piltlikult öeldes nutsin ja väntasin vihaga, et see jalg juba kord terveks saaks! Siinkohal oleks paslik soovid jõudu jaksu kõikidele jalgrattaspordiga tegelevatele naistele ja meestele!!! Heas mõttes hullud olete!!!
Kogu vahepealse aja olen üritanud arstide ja füsio abiga leida lahendust. Käidud on ultraheli uuringus. Tehtud on laserravi. Proovitud on löökravi. Esimestel nädalatel kõvasti ka mudimislaua peal oldud. Tabamatu ime. Spetsialistid räägivad, et sellise heas mõttes köki-mökiga on tegu :D Tuleb kiirelt, läheb kiirelt. Siiani siis üle kuu juba maid jaganud oma kaikaga. Tegu pole päris eheda plantaarfastiidiga, sest ultraheli plantaarfastia kinnituskohas põletiku ei näidanud. Viga on kuskil natukene sügavamal, sama fastia siseküljel, kus on ultraheliga näha minimaalne kõõluse paksenemine/laienemine. See nädal lähen järgeva spetsalisti jutule, äkki saame uutmoodi valgustatud???
Tänaseks olen teinud kaks jooksutreeningut. Eile lühemad kiiremad sirged otsad ja täna pikemad poolkiired kurvidega lõigud. Fakt on et, kui kuu aega peale sörkimise pole jooksmisega absoluutselt tegelenud siis on tehniliselt jama majas. Meeldivaks üllatuseks oli, et sirgetel pole jooksukiirus kuskile kadunud. Vaja ainult rooste maha poleerida. Siseovaali kurvid on siiski kohutavalt ebamugavad ja vajavad harjumist. Jalad on peale neid kahte trenni väga hellad ja tuleb natukene aega anda, et kiirematena tagasi. Tundub, et süsteemid liiguvad paremuse poole aga metsast välja pole me veel jõudnud.
Suures plaanis ei teagi kas olla rõõmus või väga rõõmus :D Ühest küljest on hea, et ükski eelmistel aastatel esinenud hüppeliigese/labajala vigastus pole kordunud. Järelikult on kõik eelnevad hädad eeskujulikult välja ravitud. Teisalt kellele meeldiksid episoodid, mis hoiavad neid oma eesmärkide poole püüdlemisel tagasi???

08 Dec 2017

Malta laager läbitud. Kahe nädalaga sai päris hea ülevaate nii meestest, kui ka Malta saarest.

Malta. Ma ei kujuta ette milline on elu seal välaspool turistide "low seasonit". Uskumatult kitsas oleks. November on seal põhimõtteliselt kõige rahulikum aeg ja ikka oli autosid MEELETUS koguses. Meie ööbimiskoht oli staadionist 5-6km ja hea õnnestumise korral jõudis sinna 15min. Sõidu kestvuse rekord oli 60min. Soe soovitus oleks siis, et kui Marsa staadionil treenida - võta ööbimiskohta LÄHEDALE!!! Ainus kergejõustiku kontingent kellel soovitaks Maltale minna oleks sprinterid. Staadioni inventari kasutamise võimalused olid väga tugevas seoses õnnega, kas Õige inimene on staadionil, kes teeks vastavad uksed lahti. Jõusaal väga nadi aga kõik vajalikud asjad sai ära tehtud. Siinkohal toonitaksin, et suurem enamus jõusaale Eestis on väga head võrreldes laagris kogetuga. Kultuuri on muidugi jalaga segada - tuleb ainult googlest üles leida. Kõige meeldejäävam oli vast käik Fontanella Tea Garden kohvikusse. Ma pole küll palju käinud väljas kooki söömas aga see oli väga hea kogemus! Üldiselt on hinnatase sama nagu Eestis. Lennata saab otselennuga Riiast või varsti ka Tallinnast. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et finantsiliselt oli see kõige odavam kahe nädalane laager kus seni käidud.Laual oli ka variant minna Portugali aga tagantjärgi võib öelda, et Maltal olid õhtud soojemad. Seega kaks trenni päevas kogemus oli tunduvalt mõnusam võrreldes Portugaliga. Kui on soov kiirelt ja odavalt nädalaks kaheks sooja trenni tegema minna, siis julgen soovitada.
Sportliku poole pealt ka. Vanuseliselt võis sportlased jagada kaheks - noored(Tony ja Karel) ja vanad(mina ja Erik). Tuleb tõdeda, et noored viisid kahe nädala jooksul vanemaid korduvalt koolipinki tagasi :D Tonyl ja Karelil soovitan talvel kindlasti silm peal hoida, ühteist põnevat on kindlasti tulekul, kui tervis vastu peab. Keegi meist vigastada ei saanud aga laagri lõpuks oli siiski näha keha ja vaimu murdumise märke. Kellel rohkem, kellel vähem. Alates oktoobrist on iga treeningtsükkel toonud kaasa mõne sellise trenni, mis on pannud keha ja tahte tõsiselt proovile. Ei olnud need kaks laagris oldud nädalat selle poolest erinevad. Siinkohal meenud üks raske lõigutrenn (2x300+350+200), mida ükski meist neljast ei suutnud täiesti 100%-lt läbida. Tempo oli kõrge, piimhapet lendas igas suunas ja mehi langes nagu loogu. Teiste eest ei oska rääkida aga mina olen laagrile järgneva nädala võtnud rahulikult ja samas võtmes möödub kindlasti ka järgmine.
Jõulud on varsti käes, seega võitlushooaeg on lähenemas. Esialgne plaan oleks teha üks 60, üks 300 ja kaks 400st. Ehk siis selline standartne talvine menüü. Eks näeb, mis saama hakkab!

20 Nov 2017

Uhh….pea kahe kuuline paus on vahele tulnud aga juhtunud on palju! Esile tõstmist väärivad päris mitmed sündmused.
Oktoobri kuu kõige eredam mälestus on vast playstation4 nädalavahetus ehk siis kuu keskel käisime 400m meestega omal algatusel Madsa puhke/treeningkeskuses laagerdamas. Päris hea pundi saime üheks nädalaks sama katuse alla. Mina, Erik Jagor, Tony Nõu ja Rivar Tipp – üks kiirem kui teine. Tegime Kääriku ümbruses päris mitu head treeningut ja saime kõik igapäevasele trenni nühkimisele natukene vaheldust ning teravamat cutasempti maitset tunda. Aga miks playstation4 nädalavahetus? Sellepärast, et kogu vaba aeg läks eranditult mängukonsooli kulutamisele. See oli päris mõnus nostalgialaks põhikooli ajast, kui lisaks koolile ja trennidele sai suurem enamus vabast ajast nõnda veetud.
Novembri alguses toimus üks kampaania nimega #SEATotsibsportlast ja sportlase nad ka leidsid - mina. Sellist tunnustust pole mul veel õnnestunud kogeda. Ettevõtmise mõte on anda pühendunud ja suurelt mõtlevale tegevsportlasele võimalus muretult terve aasta mitte mõelda, kuidas ta jõuab või ei jõua punktis A puntki B. Varsti saab mu palju näinud 1999a auto puhkusele minna. Väga vägev värk. Eriti pull oli see, et mulle helistati selle uudisega seoses vahetult peale seda, kui olin lõpetanud Toomemäel treppide ja tõusude nühkimise. Väljas oli vast 4-5kraadi sooja ja päris pudi oli juba olla. Võtsin telefoni vastu, võõras number, endal nägu ripakil ja OPPAAAAA. Tõmbas sees kohe kiirelt paar kraadi soojemaks! Rohkem infot sellel teemal oskan anda jaanuari kuus.
Mõned päevad tagasi astusime meestega lennuki peale ja panime kõik esmakordselt jala Malta vabariigi pinnale. Praegune seltskond on mina, Erik Jagor, Tony Nõu, Karel Tilga ja treener Mehis Viru. Ilus riik aga tänavapildis Eestiga väga palju sarnasusi pole. Suurem enamus riigist on nagu Tallinna vanalinn ja autol on siin rool „valel“ pool. Seega liikluses, mis on ülitihe, on kõik meeled korralikult pingestatud ja jalad valmis pedaalidega igasuguseid kombinatsioone moodustama. Ilm on jällegi nii nagu peab. Siiani on olnud vihmavaene ja päeval ronivad soojakraadid 20 alla ära. Seni oleme esimese kolme päevase tsükli ära teinud ja kõik mehed on terved ning valmis järgmisteks treeninguteks. Laager on veel noor ja põhjapanevaid hinnanguid on veel raske anda. Kui see kahenädalane „puhkus“ läbi saab, siis on kindlasti rohkem rääkida. „Puhkuse“ puhul meenub praegu humoorikas lause, mille Erik ütles, et „Töö käib aga tööl ei käi“. Vennad Jagorid puhkavad nüüd tööalastest kohustustest natukene ja tulevad mõne aja pärast Eestisse veidi värvikamatena tagasi!

29 Sep 2017

Mis on juhtunud?

Suvist hooaega lõpetavast jooksust on nüüdseks möödas juba üks kuu. Peale universiaadi tegin mõneks ajaks täieliku kannapöörde enda igapäevases elus. Elasin nii spordivõõrast elu, kui vähegi võimalik. Kahe nädala jooksul ainuke sportlik episood oli viis minutit jalgpalli ühe enda noorte treeninggrupiga. Spordiuudiste lugemine absoluutse miinimumini. Need kaks nädalat olid täiesti teistmoodi väskendav elamus. Oli aega märgata ja teha mitmeid muid asju/tegevusi, milleks mul muidu aega või tähelepanu polnud.
Aastad lähevad aga tegumood ei muutu. Eelnevatele aastatele tagasi vaadates meenub mulle, et iga sügis puhkuselt tagasi tulles on alati olnud meeletu sisemine põlemine treeningutega alustada. See aasta tundub, et tegumood on siiski mingisuguse muutuse läbi teinud. Ma ei tea kas seda saab nimetada uueks küpsuse tasemeks aga nüüd on emotsioonid paremini ohjeldatavad. Näen tegevus-tagajärg seoseid teistsuguse nurga alt ja mõtete teostamise üldpildi analüüsimine on sügavam.
Praeguseks on lõppemas kolmas puhkuselt tagasi tuleku (uuesti koormustega harjumise) treeningnädal. Iga "comeback" on mingisuguses mõttes aeganõudev olenemata eemal oldud ajast. Teisel nädalal tegime ka mõned testid ja üldised seaduspärasused leidsid kinnitust, kuid oli ka meeldivaid üllatusi (näiteks paigalt kauguse rekordi kordus).
Lisaks isiklikule sportlikule tegevusele olen vahepeal olnud aktiivne ka muudel rinnetel. Tööalaselt pakuti mulle võimalus ulatada oma abikäsi üldkehalises ettevalmistuses DUO võrkpalli klubi noortele. Otsustasin sellest võimalusest kinni haarata (uued inimesed, uued võimalused, uued teadmised). Nüüd siis kahel rindel - sulgpall ja võrkpall. Vahepealset aega on omajagu kulunud ka erinevate spordialaste raamatute lugemisele ja nende teadmiste proovile panekuga üleeile treeneri kutsekvalifikatsiooni eksamil. Kuigi mul on praeguseks olemas spordialane magistrikraad ja mitme aastane treeneritöö kogemus, siis mul ei olnud siiani ühtegi treenerikutse kategooriat. Nüüd olen siis 5 taseme treener. Praktiliselt pole väga müstiliselt vahet, kas treener on ilma kategooriata või kategooriaga (praktilised teadmised) aga teatav erinevus siiski on. Selleks, et oma taset hoida on kohustuslik käia teatud hulk täiendkoolitustel ja taseme tõstmiseks sooritada erinevaid eksameid. See kõik hoiab senised hallid ajurakud aktiivsetena ja annab juurde ka uusi teadmisi (praktiliste teadmiste täiendamine läbi teoreetiliste teadmiste). Lisaks treeneritööle on minul kõige käega katsutavam tulem nende teadmiste tööle panek enda pooleli olevas sportlaskarjääris.
Uued mõtted ja suunad mille poole liikuda on praeguseks õhku visatud ja paberi peale pandud.Pidupäevad (võistlused) on kaugel. Nüüd jääb üle tegutseda, oodata ja jälgida kuidas sportliku saavutusvõime arendamise protsess edasi liigub.

26 Aug 2017

Finaal

Saavutason finaali viimase koha ajaga 50.7Xsek. Tubli poiss, et finaalis aga selle tulemusega pole küll midagi tõsist peale hakata :)
Soojendus ja jooksule eelnev nagu siin eelnevatel päevadel kombeks. Tuim olek ja väsimus kuid staadionikatlasse jõudes ümber sündimine (Y).
Stardipauk. Ajama. Tundus hea. 3da tõkkeni olin natuke hädas vahedesse ära mahtumisega aga tempo oli mõnus/kiire/lõtv. 3-5tõke nii nagu peab - mõnus kiire, ei pressinud tempot takka. Peale 5dat hakkas pm töö tegemine pihta. 6da taha ok ja emotsioon ütles, et nüüd hakkab lõpuspurt. Ratsionaalsus ütles, et ootame 7da ära ja siis Läheme. Eile toonitasin et täna võidavad need kes jooksevad targalt, mitte rutates. Tuli aga välja et minu puhul see ei töötanud. See murdosasekundi jagu emotsiooni eiramist tekitas minimaalse pausi jooksu rütmi ja olingi 7da tõkke ees omadega plindris. Jäi kaugeks, venitasin peale, läksin hüppesse ja kukkusin 7da taha omadega kortsu. Jõudu kiiresti joosta nagu oli aga sellest paugust toibumine võttis paar sammu liiga kaua aega ja ei suutnud piisavalt hästi 14sammu alla kerida ja tulin 8dale liiga lähedale ja uuesti õhku ära. See tõkke taha kukkumine võttis viimase impulsi jooksust välja ja polnudki nuud teha kui vaadata mehi eespool minemas. Kaks viimast vahet tulid 14sammu asemel 15ga ja lonkasin üle joone ära.
Mõru värk.......emotsioonid on kahetised. Universiaadi eelsed treeningud näitasid vormi langustrendi kuid poolfinaalis näitasin siinses raskes kliimas maksimumi lähedast võimekust. Rahuliku alguse ja lõputempo kalkuleerimisega 49.55 on minu kohta super aeg. Kolm päeva järjest joosta oli samuti täiesti uus kategooria minu sportlaskarjääris - tuleviku mõistes kasulik sest kõikidel tiitlivõistlustel joostalse kolm ringi läbi. Seni mul pole õnnestunud oma kehaga sellist retke ette võtta.
Suvehooaja kohta nii palju, et stabiilsuse taseme tõus sai taaskord saavutatud aga ühtegi täispauku ei õnnestunud taaskord saavutada. Sport on halastamatu ja teinekord õnn soosibki tugevamaid.
Statistiliselt siis: PB 49.37
Hooaja top5: 49.38-49.44-49.55-49.8X-49.9X
See hooaeg sai tehtud starte nii tõkkes, kui ka üldse kokku rohkem kui kunagi varem. Sellest hoolinata terve suvi ilma ühegi tervisliku tagasilöögita. Ilus asi.
Top3 kõige eredamat mälestust see suvi:
1. MM poolfinaali esimesed 230m kõhuviirusega.
2. Universiaadi poolfinaali viimased 100m.
3. Balti matši 4x400m noorema venna Eriku kolmanda vahetuse viimased 100m minuni pulka tuues.
Mis edasi??? Praegu lasen enesel maha jahtuda. Sees põleb praegu korralikult!!!! aga suures plaanis tuleb hooajale anda siiski positiivne hinne.
Rohkem jookse see suvi/sügis ei tule. Jääb uute katsumuste ja eesmärkide ootele peale kerget tuulutuspausi!!!

(sai vist pikalt kirjutatud siin bussis - pöidlad viskavad juba vaikselt segast kordinatsiooni sisse 😁)

25 Aug 2017

7.rada sinises

25 Aug 2017

Universiaad poolfinaal.

Oppadiii. Täna oli siis poolfinaal. Jooks oli õhtul. Päikest vähem. Oli natuke kergem olla aga sellegipoolest enesetunne saast. Sain oma jooksu esimesena finaali. Särtsu ja värskust lihtsalt pole.
Paberi peal oli meil väga tugevad mehed joonel. Stardist peale üritasin julgemalt minna kui eile. Tunnetuslikult erilist tõmmet polnud. Vahedega täis jooksmisega erikisi probleeme polnud. Esimesed kaks/kolm tõket olid päris kandilised. Lendasin pikalt. 200 peal keegi seespoolt mööda polnud läinud ja ajasin oma asja. 300peale tulin esimesena ja olin natukene üllatunud. Natukene oli varu võtta ja panin selle sisse. Viimaselt tõkkelt maha ka esimesena ja vaatasin ülevalt videotabloo pealt et saab vist natukene hoogu maha võtta. Nii kui kergelt maha võtsin hoogu hakkasod tagant poisid tulema ja panin uuesti jalad kiirelt tööle. Ajaks oli siis 49.55sek. Hooaja paremuselt 3s aeg. Tunnetuslikult hooaja üks lahjemaid jookse. Tundub, et homme finaalis mingit imet pole oodata ja tuleb lihtsalt sarnaselt peale minna. Esimesed tõkked natukene jõulisemalt ja särtsakamalt ületada ning viimased 120m täiesti peeneks tõmmata. Rohkem varu praegu sees pole. Konkurents on homme väga tihe. Hästi läheb neil kes ennast parasjagu enesekindlamalt tunnevad. Emotsioonidele ruumi siin pole. Tuleb raja peal maksimaalselt enda asja ajada ja vaadata mis lõppkoha see annab.
Homme lubab sarnast ilma nagu tänagi. Praegu jalad jäävanni ja väike massaaž. Üritab pikalt magada ja homme julgelt pakkudele!

24 Aug 2017

Universiaad Taipei 2017

MM-st kaks nädalat möödas. Vahepeal olen jõudnud aasiasse Taipeisse. Peale Londonit oli vaja natuke aeg maha võtta, et kõhuviirusest üle saada ja jalgu laadida. Umbes nädala olin lastega Kilingi-Nõmmes laagris ja sain natuke teistsugust emotsionaalselt impulsi. Universiaadile tulekule eelneval nädalal sai tehtud ka mõned tõsisemad treeningud. See andis päris põhjaliku ülevaate mis seisus praegu keha on.
Universiaad on üliõpilaste MM ja siin on hästi palju erinevaid spordialasid. Kohapeal olles ei erine see üritus millegi poolest olümpiast (va olümpiarõngad).
Täna hommikul olid 400tõk eeljooksud ja plaan oli pingutada nii vähe kui võimalik - nii palju kui vaja, et pääseda edasi poolfinaali. Kliima on eurooplase jaoks päris karm (30+ kraadi ja kõrge õhuniiskus) seega energiat pole grammigi raisata. Minu eeljooksus oli koos minuga 2 kiiremat ja kaks keskmise tasemega meest. Kolm kiiremat otse kohaga poolfinaali. Jooksin esimesed 300m väga rahulikult ja lõpusirge avanedes olin kindlalt 3dal kohal ja polnudki vaja tempot juurde panna. Protokolli läks kirja kolmas koht ajaga 51.24sek.
Homme õhtul (eestis keskpäeval) on kolm poolfinaali mille iga kaks paremat saavad otse finaali + kaks kiiremat aega kogu seltskonna peale. Esimeses on koos minuga neli kiiret meest kokku sattunud. Olen kõige välimisel rajal, seega homme mingit passimist lubada ei saa. Tuleb targalt kiiret tempot doseerida. Emotsioonidele siin ruumi pole, sest haamer on siinses paksus õhus väga salalaval maha niitma.

Load more posts
|
|
|
|

Bio

I came to athletics in year 2006 in my hometown Pärnu. Seriously started training in 2007. At first I was 60/110mH runner. After finishing high school I moved to Tartu and started training in Team Viru group. Years went by and after army service (11months) in 2013 we began training only for 400mH.
We train mainly 6 times per week.

In Tartu i got my bachelor´s degree in sport siences and at the moment master´s degree is in process.

Life has taught me that nothing comes easy. Same applies in sports. When You want to achieve something in life or sports You have to be willing to put an Effort in it. Sometimes even more than you expect.

Born 1990 (age 27)
Coach Mehis Viru, Kersti Viru
Club Tartu SS Kalev

Personal bests

400m

Show
Personal best

400m hurdles

Show
Personal best

Competition results

400m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti meistrivõistlused 1. 47.54 Tallinn Feb. 2017
Eesti noorsoo meistrivõistlused 48.13 Tartu Feb. 2016
Eesti klubidekarikas 1. 48.86 Tallinn Feb. 2015
Eesti meistrivõistlused 2. 48.49 Tallinn Aug. 2014
Eesti klubidekarikas 3. 48.85 Rakvere June 2014
Eesti meistrivõistlused 3. 50.32 Tartu Feb. 2014
Eesti klubidekarikas 1. 49.65 Tallinn March 2012

400m hurdles

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Olympic Games 29. 49.78 Rio De Janeiro Aug. 2016
European Championships 13. 49.65 Amsterdam July 2016
Brussels GP 2. 50.02 Brussels June 2016
Maailma meistrivõistlused 36. 50.29 Beijing Aug. 2015
Eesti MV 2. 49.37 Tallinn Aug. 2015
Balti matš 1. 51.39 Valmiera July 2015
Riga Kausi 2. 51.78 May 2015
Euroopa meistrivõistlused 34. 52.67 Zürich Aug. 2014
Eesti meistrivõistlused 2. 50.69 Tallinn Aug. 2014
Balti matš 3. 52.70 Valmiera July 2014
Eesti meistrivõistlused U23 1. 53.35 Rakvere June 2012
Eesti meistrivõistlused 2. 53.40 Tallinn July 2011
Sponsors
Your logo missing? Click on the button.